juukseid kukla tagant lauguta jätab.“ Ja ta lahkus kolde eest ning läks koju.
Lõunalaual tabas ta enda Fleuri vaatlemiselt ja see ei meeldinud talle. Nuuskur! Ja ometi – miks ei peaks katsuma teada saada selle tõelikke mõtteid ja tundmusi, kes võib su südant nagu lõõtsapilli piiksutada ja karjutada oma tahtmise järele.
„Ma nägin seda mudelit, kelle sa eile Aubreyle saatsid,“ ütles Fleur. „Ta ei lausunud saadetud riietest midagi, aga ta vaatas mulle eriliselt otsa! Missugune nägu, Michael! Kus sa teda kohtasid?“
Michaelil välgatas mõte: „Võiksin ma ta armukadedaks teha?“ Aga see mõte ajas tal endal hirmu peale. Halb mõte – väiklane ja alatu! „Ta lendas ise sisse,“ ütles Michael. „Väikese pakkija naine, mees oli meil ametis, tabati raamatute näppamiselt. Nüüd müüb ta palle; vajavad hädasti raha.“
„Mõistan. Teadsid sa, et Aubrey tahab teda alasti maalida?“
„Tohoh! Ei! Mina arvasin, et ta kõlbaks hästi raamatu ümbrikule. Või nii? Peaksin ma seda takistama?“
Fleur naeratas. „See tähendab ju rohkem raha ja tema enda asi. Mis puutub see sinusse?“
