setulekuid ja väljaminekuid? Ei, seda toimetasid raamatute revideerijad. Aeti teatud politikat. Lohutav sõna, kuid – et täiesti õigane olla – direktori peakohuseks oli maksvat politikat mitte puutuda. Võta või tema enda asi! Kui tema oleks oma kohust täitnud, siis oleks ta pidanud välismaalistele kinnitusoperatsioonidele neist kuuldes kohe lõpu tegema – kuu aja jooksul juhatuseliikmeks olles, sest loomusunniliselt ei usaldanud ta seda äri – või ta oleks pidanud tagasi astuma. Kuid ta ei teinud seda. Asjad näisid paranevat. Polnud paras silmapilk jne. Kui tema tõepoolest oleks täiesti õiglase direktorina oma kohust täitnud, siis poleks ta kunagi P.P.R.S. direktoriks saanudki, sest siis oleks pidanud ta palju lähemalt ettevõtte politikat tundma õppima, enne kui astus juhatuseliikmeks. Aga olid tuntud nimed, mõju ja arvamine, et kingitud hobusele ei pea suhu vaatama – ja nõnda see tuligi! Et täiesti õiglane olla, oleks pidanud ta nüüd mööda aktsionäre ümber ajama, öeldes: „Minu laissez-faire läks teile kakssada tuhat liigset naela maksma. Selle summa maksin usaldusmeeste kätte teie heaks sisse ja nüüd nõuan teistelt direktoritelt nende osa kogusummast.“ Kuid ometi
