„Oo! On ta abielus?“
„Ei.“
„Ta abiellub vist mõne ameeriklannaga.“
„Ta pole ju veel kahekümne kahenegi, nagu teate.“
„Armuline jumal!“ ütles Fleur. „Olen siis mina ainult kakskümmend üks? Aga ma tunnen end neljakümne kaheksasena.“
„See on see paljude asjade ja inimeste keskel elamine –“
„Ja mitte ühtegi õieti tunda.“
„Kas sa siis ei tunne?“
„Ei, seda mitte. See tähendab – me ju hüüame üksteist ristinimedega, kuid muidu –“
„Teie abikaasa meeldib mulle väga.“
„Oh jaa, Michael on kena poiss. Kuis elab June?“
„Nägin teda eile – tal on jälle keegi uus maalija, muidugi – Claud Brains. Ma arvan, see on midagi, mida nimetatakse rotoristiks.“
Fleur hammustas huult.
„Jah, neid on juba palju. June ehk arvab, et tema on ainuke.“
„Ei, June usub, tema on geenius.“
„June on imeline.“
