ümber riietades, huvitas teda küsimus, mis oleks ta siis tunnud, kui asi oleks sinnamaale arenenud, nagu see „autoriteetide“ järele kohane. Kindlasti poleks ta kümnendikkugi neist tundmustest ja mõtetest maitsnud, mis oleks sellele sündmusele mõnes moodsas kirjanduslikus teoses külge luuletatud. See purustas illusioonid või oli ta ehk ise puudulik? Aga Fleur ei võinud end puudulikuna tunda. Ja kuna ta pisut oma õlgu puuderdas, pööras ta oma mõtted Alisoni õhtule.
Kuigi leedi Alisonile meeldis mõnikord noorema sugupõlvega kokku puutuda, ei hiilanud Aubrey Greene'id ega Linda Frewe'd ometi mitte tema õhtuil oma juuresolekuga. Nesta Gorse oli kord tõepoolest seal olnud, aga hiljem tõstsid tema üle kaebust üks politikategelane õigusteaduslikust ja kaks kirjanduslikust ilmast. Nähtavasti oli ta nende endast-lugupidamise rüüd oma pistetega pisut läbistanud. Sibley Swan oleks olnud soovitud külaline, sest tema võitles mineviku eest, kuid tema oli esiotsa oma nina püsti ajanud ja vahtis ülalt alla. Nõnda siis, kui Fleur ja Michael sisse astusid, polnud koos mitte intelligents, vaid intellektuaalne selts-
