Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
42
Issama, usk, rahwas!
So issama, so usk, so rahwas –
Kas tunned kusgil kallimat?
Kas tead sõnna, mis weel tungi
Wõib süddamesse kangemalt?
So issama, so usk, so rahwas!
Se sinno üllem warrandus
Ei ööd sul, päwa melest mingo,
Ei õnnes egga õnnetuss'!
So issama, so usk, so rahwas!
Kui ial aeg on, tulleta'
Neid sõnnu mele – nüüd ta tulnud!
Nüüd astu ette hoidmatta!
Nüüd ärra wässi üllespole
Sa üllenda' kät, süddant, meelt!
Nüüd ärra jätta troni ette
Sa kanda kanget palwe keelt!
Mo issama, mo usk, mo rahwas,
Mo pühha, kallis emmakeel!
Et otsani mo ommaks jääksit',
Et hallid juuksed nääks teid weel!
Oh armo Jummal, kedda inglid
Ja lilled wäljal hüawad:
Lass' pri, lass' tru, lass' wagga nähhä
Mind surres weel mo issamaad!
