Mine sisu juurde

Lehekülg:Emmajöe Öpik 1867 Koidula.pdf/41

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

40

Oh armasta!

Oh armasta ni kaua kui sa jõuad!
Oh armasta ni kaua kui sa saad!
Kül pea, pea tulleb tund, mil nuttes
Sa surnohaua äre seisma jääd!

   Oh pea hoolt, et sojaks jääb so südda,
Et armastust ta hoiab, kannab teal,
Ni kaua kui tal armastusses wasto
Wõib tuksu mõnni teine südda weel!

   Ja kes ehk meelt sull' allalisseks annud –
Oh mis sa wöid, tal meleheaks te!
Tal igga tundi rõõmsaks püa pöörda,
Oh ärra kurwasta tend ialge!

   Ja hoia, hoia omma keelt! Kui ruttu
On lahti kurja sõnna siddemed –
Oh Jummal, südda kül sul kurja mõtlend,
Kuid – teine kaebades käib omma teed!

   Oh armasta ni kaua kui sa jõuad!
Oh armasta kui kaua ial saad!
Kui pea, pea tulleb tund, mil nuttes
Sa surnohaua äre seisma jääd!