Mine sisu juurde

Lehekülg:Emmajöe Öpik 1867 Koidula.pdf/34

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

33


   Ja kus so pissar mahhalanged,
Sealt laulud tõusid üllesse,
Ja taewa linnud rääksid, pilwed,
So wallust teine teisele;
Ja tuuled kõnned wasto wõtsid,
Neid kandsid põhja pirile,
Kõrg' kiwwihonest sisse tung'sid
Nad ühhe issa süddame.

   Üks sõnna läbbi ilma kõllas
Et õnnes hõisk'wad miljonid:
„Ma tahhan, et pri minno rahwas –“
Ja orjaikked langesid!!
Pri omma pinnalt jälle leiad
Nüüd Eestirahwa pessakest
Ja õitsew Eestima, sa hüad:
Au Aleksandril' iggawest!“