Mine sisu juurde

Lehekülg:Emmajöe Öpik 1867 Koidula.pdf/30

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

29

Mo issama on minno arm!

Mo issama on minno arm,
Kel süddant annud ma,
Sull' laulan ma, mo üllem õn,
Mo õitsew Eestima!
So wallo süddames mul keeb,
So ön ja rõõm mind rõõmsaks teeb,
Mo issama!

   Mo issama on minno arm.
Ei tedda jätta ma,
Ja peaks sadda surma ma
Sepärrast surrema!
Kas laimab wõera kaddedus,
Sa siiski ellad süddames,
Mo issama!

   Mo issama on minno arm,
Ja tahhan puhkada,
So rüppe heidan unnele,
Mo pühha Eestima!
So linnud und mull' laulawad,
Mo põrmust lilled õitsetad,
Mo issama!