teisal Jeesuse 12 apostliga[1]. Rõngus söödi vanaaasta õhtul 12 korda ja uusaasta ööl 6 korda, et perenaine hästi kokkuhoidlik oleks[2].
Soomeski söödi kohati 9 korda jõuluööl[3]. Peipsi venelased arvavad, et loomade edenemiseks vaja 12 korda öösi süüa ja loomi hommikul enne valget leivaga sööta[4].
Läänemaal nõuti eriti lastelt kõigil määratud söögikordadel söömist. Arvati, et neist siis tugevad ja terved inimesed kasvavad[5]. Saaremaal loodeti, et noored 12-kordsest söömisest kas peiu või pruudi saavad[6]. Vändra pool aitas 12-kordne söömine peale viljasaagi ka loomi hästi sigida ja edeneda[7].
Kahvlit söömisel möödunud aastasajal tavalisesti ei tarvitatud; vorsti, liha, käkki jne. söödi näppudega; tarbekorral võeti vahel liigendnuga või pussnuga. Nugade puudusel astusid Toris puupulgad appi[8].
Lusikad ja kulbid olid niisama kui kausid, pütid ja muud nõud puust valmistatud.
Kui peremehel või perenaisel esimesel pühal süües katki läks mingi söögiriist, kardeti Rõuges, et see perekond tulevased jõulud väga vaeselt elab[9].
Kreutzwald kirjutab, et iga võõrast tuleb jõuluõhtul lahkelt vastu võtta, sest et maa-alused inimese kujul on käimas[10]. Tavaliste teadete järgi ei tarvitse need võõrad sugugi maa-alused olla, vaid võivad olla maapealsed kõrgemad olevused, kes tihti sandi näol esinevad. Sellepärast kästakse santigi jõuluõhtul lahkelt vastu võtta. Juba vanad klassilised rahvad tundsid jumalate esinemist inimeste kujul; kristlikud legendid viljelevad meeleldi niisugust ainet. Küll ei esine sant = Jeesus ikka jõuluõhtul, ta esineb tihti pulma või peogi puhul. Häda isikule, kes sandi kujul ilmunud öömajapalujat vastu ei võta[11].
Mitmes kohas oli viisiks esimesel pühal kirikusse sõites kirikusantidele kaasa viia jõululeiba. Mõnikord öeldi: Küll
- ↑ E 75642.
- ↑ E 65672.
- ↑ E 65586.
- ↑ ERA, Vene 2, 313.
- ↑ E 67942 < Noarootsi.
- ↑ E 67960.
- ↑ E 68015.
- ↑ E 65586.
- ↑ E 65603.
- ↑ Ab Gebr 94.
- ↑ Eisen, RR V 54; Kodused jutud 34.
