jätku ja rohket lõikust. Saaremaal lisatakse nõudele veel juurde, et kui peremees öösi 12 korda sööb, enesel rangid kaelas, siis saab head hobused[1]. Toris söödi ühiselt kell 12 öösi „jõuluhärga“[2].
Poolt leiba ei tohitud iialgi lauale panna, pidi ikka terve olema[3]. Veel väidetakse, et leiva äravõtmisel laualt laua kägin ennustab rikast aastat. Kägisemist peetakse märgiks, et inglid või muud maitsnud toite ja söögi eest annavad rohket lõikust[4].
Audrust teatatakse, et jõulutoitu heintel söödi[5].
Muhus pisteti jõululeiva alla noad; kelle nuga kõige kõvemini leiva alla kinni jäi, selle vikat oli suvel kõige teravam vilja lõikama; kelle nuga aga päris lahti jäi, sellel vikat nüri[6].
Toris säilitati hoolsasti jõulusöögi jäänuseid, sest neid peeti „kindlaks rohuks ärategemise vastu“[7]. Tartu pool peetakse jõululaualt pühitud raasukesi rohuks mõne haiguse vastu[8]. Soomes ei pühitud raasukesi jõulus sugugi laualt, vaid alles pühade lõpul; perenaine pani raasukesed siis väiksesse kotti — rohuks haigete arstimisel[9]. Ka Helme pool ei pühitud õhtul raasukesi laualt[10].
Soomes küpsetatakse kõikjal jõulukakku; osa süüakse, osa jäetakse kevadeks. Aga niisama tunnevad neid muud põhjarahvad[11]. Sakslased jätavad ka jõululeiba kevadeks ja annavad teda leotatuna kündjale.
Bretagne’is usutakse, et jõululeib säilib kaks aastat, ilma et halvaks muutuks; Normandias aga, et jõulus õnnistatud leib kaitseb tormi ja hullu koera eest; Saksamaal pahade mõtete vastu. Kõik, mis pärit jõulust, toob õnnistust. Poolas antakse õnnistatud toitudest natuke loomadele nõiduse vastu[12].
Mitte kõikjal, aga paiguti tapetakse jõuluks siga; tapmisel ei panda alati rõhku päevale. Kui talus põrsas olemas, tapetakse see tihti jõululaupäeval. Saaremaal tapeti põrsas jõululaupäeval, küpsetati kohe ja asetati siis vaateohvrina jõululauale[13]. Holzmayer teatab, et Saaremaal perenaine selle põrsa
- ↑ H I 3, 89.
- ↑ E 65907.
- ↑ E 65552 (3).
- ↑ E 64371 < Jämaja.
- ↑ E 65055 (2).
- ↑ E 65259 (5).
- ↑ E 65206 (1).
- ↑ E 8° 6, 4.
- ↑ Uusi Suomi. Sunnuntailiite 1930, nr. 52.
- ↑ E 72119.
- ↑ Helminen, Syysjuhlat 62.
- ↑ Cassel, Weihnachten 251.
- ↑ E XV 2.