tarvitati seda leiba arstirohuks[1]. Laialt valitseb arvamine, et loomadele jõululeiva söötmine mõjutab neid kogu suvel ühte hoidma, jagab neile rammu ja tervist, hoiab haiguste ja nõiduste eest ja kaitseb äparduste ja õnnetuste vastu. Saaremaal võeti loomadele küpsetatud käkk kirikusse kaasa, lootes, et kirikus saadud õnnistus kakuga siirdub loomadele[2].
Viljandi pool torgati igasse loomadele viidavasse leivatükki nõelaga auke, kaitseks mürgiste madude hammustamise vastu[3].
Setud küpsetavad J. Sandra teadete järgi karja edendamiseks erikaraski. Jõululaupäeval jahvatatakse käsikiviga paari karnitsa osa vilja, kuhu rukkeid, otri ja kaeru kuulub. Jahudest tehakse karask, mis jõuluöösi tuhkhauas küpsetatakse tuha all. Hommikul vara enne valget võetakse see „õnnekarask“ tuhkhauast välja ja pannakse nurka „kibota“ (pühapildi) alla, kus talle pistetakse kolm kirikuküünalt sisse ja süüdatakse põlema. Need küünlad põlevad kogu pühade aja. Viimasel pühal pannakse karask „hoolega paika“ ja hoitakse kevadeni karjalaskmispäevani. Siis tehakse õnnekarask nii mitmeks tükiks, kui palju peremehel lehmi, lambaid ja sigu on. Igaüks neist peab saama raasukese. Selle karaski söömise tagajärjel sigivad edaspidi kõik kariloomad; ei hakka suvel ükski tõbi nende külge ega tohi huntki neid puutuda[4].
Tavalisesti küpsetati jõululeiba jõululaupäeva hommikul õige vara, nii et leib või sai juba valge tulekul ahjust võeti[5].
Jõululeiba ei küpsetatud vanasti nisupüülist, vaid enamasti jämedatest nisujahudest, rukkipüülist, nisu- ja rukkijahudest segamini, odrajahudest, jah isegi tavalistest leivajahudest. Päris saiajahu ei jahvatatudki; saia toodi harukorral linnast kopika või paari eest lastele, kes siis saia valget sisu imetlesid. Kui hilisemal ajal püüli jahvatati, saadi neist jahudest halli, poolvalget saia. Õhukest nisuleiba nimetatakse rõõsaks[6].
Rõuges küpsetati jõuluks tatrajahust hapnemata karaskit, niinimetatud tatriku vatska[7]; pärmi selleks toodi sealt, kus jõuluõlut pruulitud; teisal küpsetati vatska nisu- ja tatra-
- ↑ E 52259 (1).
- ↑ E XV 3.
- ↑ E 75647.
- ↑ H II 62, 344 (4) jj.
- ↑ E 64370 < Jämaja.
- ↑ E 75550.
- ↑ E 64424. Haanjas on Kaaravatsa küla ja Kasaritsas Vatsa küla.
