Mine sisu juurde

Lehekülg:Eisen, Meie jõulud.djvu/75

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

gele, kui kurika hääl kostab, vili ikaldab[1]; jälle teisal, et lina ikaldab[2]. Tartu pool kardetakse pesupesemise puhul niisama viljaikaldust[3]. Kõige selle järele on pesupesemine jõulurahu ajal keeldud.

Hoopis teissuguse arvamisega puutume kokku Tartust lõunapoolsel alal: seal soovitatakse just pesupesemist. Puhjas seletatakse, et kui riided puhtaks pestud, saadakse tööle rohket jõudu[4]; Otepääl arvatakse siis töö hästi minevat[5]; Tarvastus lubatakse niisugusel puhul valgeid linu[6]. Paides loodetakse, et sel ajal raiutud puud ei mädane[7]. Kõigiti näikse keeld vanem olevat kui luba; üldse jäeti sel ajal tegemata kõik mitte hädapärast tarvilikud tööd.

Jõuluajal ei tohi seega kolistada ega müra teha, vaid peab majas valitsema vaikus jõulurahu mõttes. Kolistamine ja paugutamine tekitaksid suvel palju müristamist. Muidugi mõista segaks kolistamine ja paugutamine koju tulnud surnute rahu; karistusena järgneks selle eest suvel müristamine[8]. Setud ei tee kogu jõuluajal pärast päeva loojaminekut enam tööd[9]. Jõululaupäeval töötajal on kogu aasta alati palju tööd, vähe töötajal aga vähe[10]. Imelikul viisil väidetakse, et jõuluöösi hobuse asemel kündjale, äestajale tuleb palju jõudu[11]. Kuigi paugutamine ja kolistamine valjult keeldud, lastakse jõuluõhtul ometi tihti püssi. Püssipaugutamisest ei kardetud müristamise hädaohtu. Püssipaugutamine peletas rahva arvates kurjad vaimud kaugele elumajadest. Rootslased nimetavad niisugust paugutamist „jõulude sisselaskmiseks“ (skjuta in julen)[12].

Kohati nõuti majades „kirikurahu“ valitsemist. Varbla kihelkonnas keeldi koguni valjusti rääkida ja naerda. Söömaajal rääkis peremees ainult mõne sõna sosinal sel puhul, kui hädasti vaja midagi ütelda[13], teisal vaikis peremeeski.

Sinna, kus vaimude jaoks laud kaetud, ei tohtinud jõuluöösi sugugi minna neid segama. Keegi kõneles, et ta vanaeidelt saanud pragada, kui ta jõuluõhtul piilunud läbi vähe avatud

  1. H I 3, 240 (20) < Tarvastu.
  2. E 68170 (3) < Urvaste, Vaabina.
  3. E XV 6.
  4. E 70723.
  5. H III 21, 819 (2).
  6. H IV 8, 145 (204).
  7. H I 7, 81 (34).
  8. E XV 12.
  9. E VII 24.
  10. E XIV 47.
  11. H III 7, 871 (16). < K.-Jaani.
  12. Celander, Nord. jul I 112.
  13. E XV 33.
75