Üldiselt peeti küünla enneaegset kustumist õnnetuse ennustajaks, sagedasti surmakuulutajaks[1]. Tule süütamist söögitegemiseks peeti Türis esimesel pühal patuks[2].
Saardes arvatakse jõuluküünal avaldavat maagilist jõudu hundi kohta. Uusaasta hommikul minnakse põleva küünlaga lammaste lauta ja keerutatakse sellega kolm korda mööda päeva lammaste peade ümber. Niisugune tegu kaitseb lambaid hundi murdmise eest[3]. Rõngus valmistati vanasti jõuluküünla põlemisel tilkunud rasvast uus küünal ja süüdati silvestriööl põlema. Niisugusest küünlast loodeti õnne[4].
Vormsi rootslased püüavad jõulus kirikust koju minnes kirikujõuluküünla otsakesi kaasa võtta, uskudes, et see küünlarasv on loomade ja inimeste haiguse puhul arstimiks kasulik[5].
Eestis teatakse jõuluküünalde maagilisest väest ülepea vähe rääkida, seda enam aga Skandinaavias, kus ustakse jõuluaegset küünlavalgust võivat rohkendada raha laual, kaitseda riideid koide eest jne. Nagu Soomes põlesid sealgi tuled kogu öö[6].
Iisakust on teade kirja pandud, et sel tunnil, kui Kristus sündinud, tõuseb küünal iseenesest lakke[7]. Jääb hämaraks, kas küünal niisugusena tõuseb või ta leek. Sõrves arvatakse, et öösi kell 12 küünlatuled ilusasti mängivad[8]. Skandinaavias väidetakse, et leek tantsib rõõmu pärast või tõuseb kolm korda kõrgesse ja vajub siis jälle alla[9].
Jõuluküünlad ja küünlajalad näikse põlvnevat roomakatoliku usu ajast, mis eriti pani rõhku küünaldele. Kogu põhjamaal tuntakse kolmeharulisi küünlaid, osalt ka kolmeharulisi küünlajalgu. Et jõuluküünlad nii lähedalt ühenduses kirikuga, seletatakse nende tekkimistki kiriklikul alusel: nad on kolmainsuse sümbol, tuletavad meelde Isa, Poega ja Püha Vaimu.
Kooliõpilaste töid läbi vaadates leidsin, nagu oleks Eestis jõulu ajal läbi tule hüpatud; kes tules viga saanud, seda ei ole kahetsetud; kes aga õnnelikult läbi saanud, olnud Jumala meelepärane. Et ma mujalt kuskilt jõulus läbi tule hüppamist ei ole
- ↑ E 8897 (106) < Paistu.
- ↑ E 72347.
- ↑ E 9824.
- ↑ E 68673.
- ↑ Russwurm, Eib II 101, § 298.
- ↑ Storaker, Tiden I 134; Kamp DFM 398.
- ↑ H III 1, 543 (1).
- ↑ E 64373 < Jämaja.
- ↑ Celander, Nord. jul I 191.
