Mine sisu juurde

Lehekülg:Eisen, Meie jõulud.djvu/58

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

ilustisi[1]. Mõni vaene perekond tõi ainult kuuse tuppa, ilma et kuuske kuidagi oleks ehtinud[2].

Hiiumaal Kärdlas kingitud alguses jõulukuusk sõpradele; võetud väike kuusk, mähitud linasesse riidesse, pandud lauale ilma küünaldeta. Kärdla kirikusse vanemal ajal jõulupuud ei viidud. Lapsed kutsuti kirikusse laua juurde, kus esmalt palvetati ja siis lastele saia anti[3].

Kohati tõmmati kuusk mõnikord lakkegi rippuma. Ilustuseks riputati külge vorste, saiu jm.[4].

Tavalisesti viiakse jõulupuu alles nuudipäeval toast välja. Otepää pool tehakse jõulupuu keskkohast pudrusegamispööris, tüvest pudrunui[5].

Skandinaaviasse saabus jõulupuu Saksamaalt, esmalt Taani, siis Rootsi; Kopenhaageni umbes 1806 või 1807. Saksa perekonnad tõid sinna kaasa neile kodumaal armsaks saanud viisi. Maarahva hulka pääses jõulupuu aga alles tükk aega hiljemini, kuigi kõrgemates ringkondades talle hakati aset andma 1820. a. paiku. Taani rahvaluuleuurija Feilberg ütleb, et ta vanemate kodu ei ole lapsepõlves näinud jõulupuud; alles 1849 puutunud see talle Kopenhaagenis silma. Lugu seal niisama kui Eestis: esiti leidis ta vastuvõtet linnades, siis alles maal.

Taani õpetlane Finn Magnusson kirjutab 1828 Rootsi matkalt, ta pannud tähele, kuidas rootslased jõulus õue püstitanud rohelisi kuuski ja mände, taanlased ja norralased aga tuppa. Midagi jõulukuuse seemne taolist leidus Rootsis juba enne seda. Olaus Rudbeck (1620—1702) kirjutab, et lihtrahvas püstitab kõigi väravate kõrvale jõulus kaks rohelist kuuske[6]. Muidu olgu nimetatud, et sirvilaudades leidub toomapäeva juures kaks risti pandud karsitud kuuske; niisuguseid püstitati vanasti Soome rannaski uksepiitadele[7]. Rootsi alal karsiti puu ja jäeti ainult latva roheline oks. Peenemates perekondades oli aga siiski jõulupuule palju varemini uksed avatud. Nilsson teab, et eesti rootslased Hiius ja Vormsis 1800. a. paiku pidanud jõulupuud[8]. Russwurm kirjutab oma 1855 ilmunud „Eibofolkes“, et

  1. E 65379 (3).
  2. E 8° 4, 21.
  3. E 65502.
  4. E 65592 < Häädemeeste, Tahkuranna.
  5. E 70474.
  6. Celander, Nord. jul I 68.
  7. Helminen, Syysjuhlat 59.
  8. Nilsson, ÅFF 72—73.
58