SAATEKS.
Aastat 40 tagasi lubasin korra jõulukombeid pikemale arutusele võtta, kuid ikka lükkus selle kavatsuse teostus edasi, kuni mõne aja eest nagu poolkogemata selle kallale asusin. Raadil E. R. Muuseumis huvitava jõulumaterjaliga kokku puutudes otsustasin jõulu kohta ajakirjandusele artikli kirjutada. Esimese artikli valmimise järele kirjutasin veel teise, teise järele kolmanda. Neid kirjutades süvenesin ikka enam jõulukommetesse, nii et pidin tööd jätkama. Vahepeal töötasin esimesi lühidalt kirjutatud artikleid täiendades ümber. Ainetele lisa saanud, jõudsid hilisemadki artiklid sama saatuse osaliseks. Nii paisus lühikestest artiklitest suurem teos.
Teost kavatsesin alguses väiksemas ulatuses trükki anda. Käsikiri oli juba valmis. Koolidelt uusi aineid juurde saades ei tahtnud ma neid kasutamata jätta. Nii lükkasin trükkiandmise enam kui aasta võrra edasi. Kuid nüüdki pean teose natuke kokkusurutud kujul välja andma. Eesti jõulukommete mõistmiseks tuleb neid tingimata võrrelda põhjamaa rahvaste sellekohaste kommetega. Võrreldes selgub ühiste jõulukommete rohkus meil ja põhjamaa rahvastel. Palju meie jõulukombeid võiksime nimetada rahvusvahelisteks, vähemalt põhjamaal. Võimata oli asja selgitamiseks naaberrahvaste sellekohaseid kombeid jätta nimetamata. Teose suurekspaisumise ja sellega ühes teose hinna kallinemise pärast pidin eemaldama hulga vähem tähtsaid, enamasti võõraste maade kombeid käsitavaid lehekülgi. Sellegi pärast ei saadeta sedapuhku teost ta täies ulatuses turule, vaid ainult päris jõulukommete kirjeldis, kuna jõulu, vanaaasta-õhtu, uusaasta ja kolmekuningapäeva ühiste kommete ja nende viimatinimetatud tähtpäevade kommete valmiskirjutatud arutuse
