Mine sisu juurde

Lehekülg:Eisen, Meie jõulud.djvu/21

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

„See oli nii suur püha, et sel ööl veskigi jäi iseenesest seisma. Nii püha see oli, et ühtki tööd ei saadud teha[1]. „Väikest jõulu“ tunnevad soomlased ja skandinaavlased, eestlaste sekka see vanemal ajal ei tunginud. Soomlaste ja skandinaavlaste väike jõul ei lange ikka toomapäevale, vaid enamasti nädal või varem jõulueelsele ajale. Eestis tuletavad meie päevil koolide ennejõulused jõulupuud väikest jõulu meelde. Ometi ei ole Eestis veel viisiks saanud sel puhul väikse jõulu nime tarvitada. Venemaal pühitsesid tsaariajal Soomest ja Rootsist pärit olevad isikud väikest jõulu vana jõulu ajal, s. o. 12 päeva enne uut jõulu. Väiksegi jõulu ajal põletati jõulupuud.

Toomapäev nõudis vanasti enesele pühapäeva õigust; mõnesuguseid töid ei tohitud teha. Toomapäeval töötegijate kohta öeldakse: „Toomas tulivihane!“ Kord õmmelnud naine lapsele särki, hakanud seljas särki mõõtma; laps ajanud pea selga; nii jäänudki[2]. Ketramine oli kõvasti keeldud; vokid peideti vanasti riiete alla või viidi kuhugi varjule ja jäidki sinna jõululõpuni. Karjas viidi vokid koguni põllule, vastasel korral kardeti pahu vaime[3]. Risti ja Madise kihelkonnas lubati naiste näputöist kotinõelumist[4]. Veskirattad ei tohi liikuda, — muidu müristab suvel palju.

Jõuluvorstide valmistamine langeb peaasjalikult toomapäevale, niisama jõuluõlle keetmine. Enne toomapäeva vaadati taevast; punane taevas ennustas jõuluvorstide õnnestumist[5]. Mõnes kohas algas õlle valmistamine juba toomapäeva poole öö ajal, seega pimedas. Valitses ju usk, et võõras silm ei tohi näha jõuluõlle vee viimist, sest seesugusel puhul ei hakanud õlletegijate arvates õlu käärima. Toomapäeval käima pandud õlut tohiti juua alles jõuluõhtul[6]. Saaremaal keeldi öösi tuld üles võtta kartes, et niisugusel puhul loomad palju lõõtsutavad[7]. Tarvastus nõuti vanasti, et iga hurtsikut pirdudega valgustataks hingede eemalehirmutamiseks. Ülepea tekitanud hinged sel puhul seal kõige suuremat hirmu[8].

Toomapäeva paiku käis peremees veskil. Kui peremees

  1. ERA, Rootsi I, 194.
  2. E 29566 < Võrumaa.
  3. E 65472 (4).
  4. EVR 29, 93 (4).
  5. E 75627.
  6. E 8° VIII, 7.
  7. EKS 4° 5, 345 (16).
  8. H III 25, 168 (13).
21