päev. Pärnumaal kutsuti kolmandat jõulupäeva kohati „süüta Kaie päevaks“. Kes see süüta Kai olnud, ei teata.
Kolmas püha on rahval jõulude saatmiseks. Nooremad rakendavad hobused saani ette, seovad kella aisa külge ja sõidavad kuhugi saatma pühi. Kohati kihutatakse mitu korda ühest küla otsast teise edasi-tagasi. Mõnikord viib niisugune sõit kõrtsigi. Rõuges joodi jõulude „peräpütti“[1]. Põltsamaal seletatakse, et kui pühi hästi ära saadetakse, ei ole järgmised pühad pikad[2]. Saaremaal kuuldi igast talust lõõtsapilli möirgamist, sest sel päeval ei tehtud muud kui lasti labajalavalssi ja polkat; sumati ja mürati põhus, tuuseldati üksteist õlgnuutidega ja lõbutseti üleliia küll ja küll[3]. Hiiumaal käisid noored inimesed kuskil võõrusel, kus nad kandle ja torupilli saatel tantsisid[4]. Pärnu-Jaagupis ei lastud viimasel pühal teenijaid enam kottu välja[5]. Tõstamaal aga tuldi pere-perelt kokku tantsima[6].
Räpinas arvatakse, et kui jõulu käiakse saatmas kas kõrtsis või külas võõrsil, järgmised jõulud palju rutemini kätte jõuavad ja nende ootamine nii pikaks ei muutu[7].
Muidu väidetakse veel, et kolmandal jõulupühal on päev juba 3 kukesammu pikem[8].
Vanemal ajal pühitses kirik veel neljandat jõulupäeva nende süüta laste mälestuseks, keda Herodes lasknud tappa Jeesuse pähe. Nendegi surmapäev esines ristikogudusele niisama taevaseks jõuluks, sünnipäevaks. Süüta laste päeva hüütakse Pärnu pool ka „süüta Kaie laste päevaks“[9].
Pärnu-Jaagupis puhati süüta laste päeval pühade väsimust ega tehtud tööd[10].
Esimesel päeval peale jõulu pühitseti Mustjalas „jõulu Anne“ päeva. Siis käisid joomamehed perest perre ja jõid õlut. Sel ajal tehti ka palju nalja[11]. Karuselgi nimetati
- ↑ E 67091.
- ↑ H III 7, 466.
- ↑ E 8°, IX, 44.
- ↑ E 65428 (3).
- ↑ E 65583.
- ↑ E 67196.
- ↑ E 78391.
- ↑ E 8°, VI, 60.
- ↑ E 67274.
- ↑ E 67994.
- ↑ E 65355.
