Mine sisu juurde

Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/80

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Paku pagari pojale saia ehk lihuniku lapsele liha
(vorsti).
Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta.
Saia ei saja taevast maha.
Parem veisel vitsaraag kevadel närida kui heinasületäis
sügisel.
Parem viis viljaga kui kuus näljaga.
Soojalt suhu, palavalt parda.
Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa revetada.
Parem suutäis soolast kui kõhutäis magedat.
Lihaleent liibata pealt, kalaleent kaabata põhjast.
Sool kehva leeme (supi) maoks.
Vaesel pole toitu valida.
Odav kala, lahja leem.
Leent (putru) ei sööda nii kuumalt kui keedetakse.
Kutsumata võõrad, teadmata roog.
Mida suurem hulk, seda vedelam: leem (lake).
Mida suurem kala, seda paksem leem.
Samet ja siid teevad leeme-lahjaks.
Toit ei ole iial palavam kui tulelt lauale tuues.
Üks mädamuna rikub kõige pudru ära.
Ei ole rutul rooga ega maial magu.
Kuidas looma toidad, nõnda ta veab.
Kõik herned ei kee korraga pehmeks.
Kook ei täida üksi kõhtu.
Kook tahab koort, sepik selget, kakk kaunist, puder
parast.
Aganik on kevadine leivakast.
Aganik peab kehva aitama.
Agan leivajätku, humal õllejätku.
Virulane vilja punnib, harjakas aganaid punnib.



Mari.

Iga mari pole maasikas.
Kõik ei mahu marjamaale, muist peab jääma karjamaale.


80