| 177 | 178 |
jutatud kunsti hästi wälja teha.
wiskaja 1 (Jambus), wärsijalg, mille mõõt „kerge“ „raske“ on: ◡ ┴ ehk ◡ —; näit. Kas näed? Tohoo! w. Dr. Kreutzwaldi „Wanne ja õnnistus“.
wiskpiik (Wurfspieß), wisataw piik, oda, millega wisates haawu tehakse.
wolikiri 1 (Vollmacht), kiri, millega kellegile ühe tallituse etc. tarwis woli kätte antakse.
wolikond 1 (Machtsphäre), woli suurus; kuninga w. ulatab ta riigi piirideni.
wolinik (Bevollmächtigter), see, kell mingi asja toimetuseks woli käes.
woswaat 3 (Phosphat), põlluwäeks ja rohuks tarwitataw sool, mille pääjagu woswor ja hapnik on.
woswor 3 (Phosphor), wahapehme, kullakas walge, läbipaistaw, kergeste sulaw, kihwtine keha, „ollus“.
wõimsus 1 (Macht), wõimu, jõuu mõjudus.
wõistlema 1 (konkurriren), kaubitsemiseks, asjaajamiseks etc. wõitu jooksma, ükstõisest mööda tikkuma.
wõistlus 1 (Konkurrenz), kauba ja sarnaste asjade mitmete poolt pakkumine ja soowimine ühel ajal, misläbi wõidujooks üksikute wahel sünnib.
wõrdlema 1 (vergleichen), mitme asja tundemärkisid üles otsima ja kõrwu panema, asjade wäärtust etc. kõrwu pannes kaaluma. Wõrdle kätki puusärgiga, aastat elueaga, perekonda riigiga etc.!
wõrdlewad sidesõnad 1 (conjunctiones comparativae), sidesõnad wõrdlemiseks: mida (warem), seda (parem).
wõrdlus 1 (Vergleichung), asjade tundemärkide kõrwupanek, asjade wäärtuse, suuruse, iseloomu etc. kaalumine ükstõise wastu.
wõrdne 2 (proportional), ühemõõduline, sarnane, ühtewiisi kokku seatud.
wõrge 1 (Zellgewebe), rakkudest kokku kaswanud kehajagu; wäga mitmet (14) seltsi, nagu luuwõrge, sidewõrge, narmaswõrge
wõrre 1, wõrde (Comparationsstufe), omadusesõna muutmine, milles omaduse kraad muutub: kena, kenam, kõige kenam; suur, suurem, kõige suurem etc.
wõrrend 2 (Proportion), ühesugune, ühemõõdune, sarnane olek.
wõrreldus 1 (Comparation), omadusesõna ise-
