| 43 | 44 |
und Verneinung), sõnad, mis määrawad, kus midagi sünnib: jah, täitsa, teadagi, ei, ei mitte.
jaatamise kõne 2 (bejahende Redeweise), niisugune kõne, ütlemine, lause, milles mingi tegemine ehk olemine saab awaldatud: olen, kirjutan, mõtlen; eitawa kõnewiisi wastand: ei ole, ei kirjuta, ei mõtle.
jagu, w. selts.
jagundus 2 (Division), selgitus, lause, milles aime mitmesse ära jautatakse: elajad jagunewad selgroota ja selgroo elajateks, linnud on õhu-, maa- ehk wesilinnud.
jauskond 1, w. selts.
järeldama 1 (folgern), walmi mõiste, mõtte järele uut mõistet tegema, antud mõttest uut mõtet sünnitama.
järeldus 1 (Folgerung), walmi mõiste, mõtte järele tehtud mõiste, mõte: Aristoteles oli Aleksandri koolmeister, järeldus: ‚Aleksander oli Aristotelese koolipoiss‘.
järelikult 1 (folglich), seega, nii, sellejärele, sedawiisi, üht asja mööda, mingi olewuse järele tulew, mingist asjast wälja kaswaw; wihma sadab: järelikult on maa märg.
järelkõne 1 (Epilog), kõne, mis mängu lõpul näitelawal peetakse.
järellöök 1 (Nachschlag), noodi ehe.
järelpööre 1 (forma analogae), sõnakuju, mis tõise järele tehtud.
järestik 1 (Reihenfolge), asjade ükstõise järel seismine, kord, reas-olek.
järk 1 (Akt), jagu, waade näidendist, mis eesriide ülestõmbamisest mahalaskmiseni kestab.
Jesuiitlane 3 (Jesuit), „Jeesuse Seltsi“ liige, kes paawsti wõimu suurendamise eest tööd teeb; kurikawal inimene.
jooksik 1 (Trochäus), wärsijalg, milles sõnajärgud „raske“ „kerge“ järestikku käiwad; tähendatakse nii: ┴◡ ehk —◡; näit. maja, mine; w. Dr. Kreutzwaldi „Tuletorn“.
joonabiriist 2 (Zeichenapparat), riist, masin, mille abil joonestatakse, maalisid, joonestusi walmistatakse.
joonestama 1 (zeichnen), joontest pilti, plaani, ehet tegema, joontega kujutama.
joonestik 1 (Zeichnung), joontest tehtud pilt, plaan, ehe.
joonetama 1 (schraffiren, schattiren), joontest warju
