2
ülendates. Rikas naaber astus õue. Ajasiwad paari sõna sõbrana juttu; siis küsiti tuleku asja. Rikas mees ütles:
„Ole wana kullane mees, mine üle wälja metsa, raiu üks tugewamaid kuuskesid maha ja tee mulle sealt üks suur karjaküna, ma maksan sulle kuuendiku tündrit kulda.“
Kaup oli aetud. Teisel hommikul wõttis saunamees terawa kirwe õlale, läks metsa, walitses ühe Hiigla suuruse kuuse ja hakkas raiuma. Ilm oli wilu ja kange tuul kohises metsa ladwus. Kui kolmas osa puud jo raiutud sai, kuulis mees üht harakat särtsatawat. Ta waatab kõrwale, pühib higi otsa eest ja hakkab jälle.
Laastude kogu näitab tüwe kõrwal maas natukene pisem kui enne.
„Wist mull palawa ja häkise tööga silmad kirjuks läinud. Arwasin jo kolmandama osa puud läbi olewat, aga ei weel ligigi.“ Nende sõnadega kiirustab ta mõnusal löögil tööd.
Tüki aja pärast sai kuusk üle poole raiutud. Mehel oli kõht isunemas. Ta wiskas kirwe mättalle, waatas päikest, mis jo tubliste üle keskhommiku näitas, istus sammu kolm kõrwale leiwamärsi juure kännu otsa ja wõttis einet.
Esimest iwakest suhu pistes kuuleb ta jälle säredat haraka särtsatamist.
„Kodus kuulutab selle kirju-isanda sägin wõera tulemist; aga mis tall metsas tähendust, ehk kes kuuse all külaliseks?
Karu kuusiku kuninga,
Hunti haawiku isanda,
Wana aga kuuske kõigel metsal, kõigil puudel kuningaksa,“
mõtleb mees ja naljatab edasi:
„Wõib olla, wahest tulebki wa karwa-kasukas ehk jälle mustmokk metsalell suurt okaskuningast jumalaga jätma, mille elupäewi mina täna lühendan. Tulgu! Kirwes ootab mättal. Metsiku-nahka õlal kandes on kodutee kiirem.“
Oli linnupete wõetud ja käsi kangunud, ilma et keegi arwatud külalistest sööjat oleks eksitanud, tõusis ta üles, astus tööle ja näeb: ei kuuse küljes kirwemärkigi.
„Mis ime see on? Kuhu need laastudki on jäenud? Kas on see seesama raiutaw puu, wõi on mull täna pea
