isik abi saab. Tavalisesti päästab leib nõiduse paelust. Juhtub libahunt leiba saama, langevad tast nõiduse kütked ja ta pääseb inimeseks tagasi.
Päris hundi viisi tormab libahunt koduloomade kallale, murrab maha, sööb liha osalt sealsamas, osalt viib koju teiseks korraks. Olgu ees hobune ehk härg, kits ehk lammas, kõik murtakse maha. Iga kodulooma liha kõlbab libahundile. Muidugi mõista, sööb libahunt murtud liha toorelt. Hurjutakse libahundiks moonutud inimest toore liha söömise pärast, näib liha kohe nagu keedetud olevat.
Libahundiks minevad nõiad tarvitavad ettevõtte kordasaatmiseks sagedasti hundi nahka. Võetakse hundi nahk, pandakse selga — libahunt valmis.
Mõnes kohas käib nõid kõige oma perekonnaga libahuntideks. Pea tarvitavad kõik perekonna liikmed ühist hundi nahka, pea igüks isenahka. Enamisti tuleb nõia ehk ta omaste libahuntideks käimine kellegi võõra kaudu ilmsi. Vahel pääseb sulane, vahel tüdruk, vahel minija, vahel keegi võõras libahundiks käimise jäljile.
Libahundiks minemise pealtnägija püüab tihti nägemist jäljendada. Enamisti õnnestub ettevõte, kuid tuntakse ka äpardusi. Kogemata jäljendaja seob enese mingi asja külge, kartes, et muidu liig kaugele jookseb. Aga siduminegi ei pea alati jäljendajat paigal.
Mõned nõiad võtavad teele minnes hundi naha kotiga ehk märsiga kaasa, et tarbekorral kohe libahuntideks saaksid.
Peale hundi naha tarvitamise oskavad nõiad muulgi viisil libahuntideks saada. Kes käib kolm korda neljakäpakili ümber kivi, kes kasvatab liivaaugus kolm korda karutamme, kes määrib ennast iseäraliku yõidega. Alistes räägitakse, libahundiks mineja pidada ahju peal kolm korda ümber põhjata vaadi käima ja siis vaadist läbi ronima. Viljandimaal teatakse, et tarvis kolm neljapäeva
