nimi. Jääb hämaraks, kust seda mäge otsida. Igatahes kannavad mägi ja Don Juan sama nime. Kui ka Sulevi kõrval Kalevit nimetakse, ei ole meil ometi kahe mäega ega kahe Don Juaniga tegemist.
Küsitavaks jääb, miks rahvalaul neiu au kallale kippuja Kalevipojaks nimetab. Rahvalaulud ega rahvajutud ei tunne niisugust teisendit, et keegi neiu oleks kallalekippuja Kalevipoja ära tapnud, kui ka K. J. Peterson Kalevipoega Don Juaniks nimetagu ja Kreutzwald teda saarel tõesti sarnasena esitagu. Kalevipoja nimega puutume rööbasreas kokku; ta nimi puudub ometi paljudes teisendites. Dr. Kallase uurimise järele nimetab üks Lääne teisend kallalekippujat „Kungla kuulsaks meheks“, Viru teisendid „Hiie nooremaks poisiks“, „Tõrma tallipoisiks“, Järva teisend „sulges poisiks“, Pärnu teisend „nõmme peiuks“, Setu teisendid „mustaks meheks“, „nooreks meheks“, „pakan poisiks“ ehk kannab koguni nime „Edo ilma, päevi poega“.
Kõik need teisendid annavad põhjust oletada, et Kalevipojal selle juhtumisega tegemist pole, vaid ainsaks tegelaseks ikka Sulevipoeg jääb. Hädakorral võiksime lugu veel nii mõista, et Sulevipoeg üks Kalevipoeg olnud, eeldades, et Kalevipoeg üleüldse hiidu ehk vägimeest tähendab, seega ülepea palju Kalevipoegi olnud.
Kreutzwald on oma Sulevipoega kangelasena esitanud, rahvalaulude Sulevipoeg sellevasta muutub kõlbliselt langenud isikuks, kes Don Juani sarnase esinemisega teenitud palga saanud.
On arvamisi avaldud, et Sulev sula sõnast tuletud ja nimi õieti Sulav, Sulavi poeg peaks kuuluma, aga Kalevi mõjul Suleviks moondud. Lõpusõna Sulevi nime asjus alles ütlemata (vd. „Aadamast ja Iidamast“: Sulevipoeg).
Kolmas Kalevipoja seltsiline Olevipoeg kuulub kristlikku mütoloogiasse.
