esine, vaid tihti muu isik. Ühes soomepoolses teisendis öeldakse:
Hyvä ruotsi, kaunis ruotsi, |
Raua andjaks nimetakse siin rootsi. Eesti teisendites jälle kuulub vahel:
Mina raua Reole, |
Reo asemel puutume mõnekorra kuningaga kokku. Prof. K. Krohni oletamise järele tuleb siin tingimata meelde Ladina sõna „kuningas“ = rex. Ühtlasi juhib K. Krohn meid Olav Tryggvepoja ennemuistse jutu juurde. Nimetud Norra kuningas sattus nooruses Eesti mereröövlite küüsi ja siis Klerkon-nimelise eestlase orjaks. See müüs ta edasi Klerk-nimelisele mehele. Ta kolmandaks peremeheks sai Reas, selle naise nimi oli Rekon ja poja nimi Rekoni. Prof. K. Krohni arvamise järele on sõnadel Rego, kuningas ja Kalev sama tähendus. Seega variseks Kalevi tuletamine kalvis sõnast kokku. Ülepea kõnelevad mitmed näpunäited selle poolt, et vähemalt Eesti keeles Kalev midagi muust paremat, tublimat ehk suuruse poolest muust erinevat tähendab. Nii näituseks kalev = muist riietest parem riie, Kalevi säng, Kalevi iste, Kalevi niit, Kalevi kivi, Kalevi haud, Kalevi juuksed, Kalevi jäljed tähendavad muist suuremat, tähtsamat sellel alal. Igatahes on aamen Kalevi nime tuletamise küsimuses alles andmata.
Vägimees Kalevipoeg esineb rahvasuus ilma pärisnimeta. Soomes kannab Kalevipoeg vahel Kullervo nime. See Kalevipoeg rebib varsti pärast sündimist mähkmed puruks, satub hiljemini sepa õpipoisiks, tapab sepa naise ja teeb meie Kalevipoega elavalt meeldetuletavaid tegusid. Eestlased Kullervo nime ei tunne, küll aga nime-
