Mine sisu juurde

Lehekülg:Eesti mütoloogia I Eisen.djvu/180

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

manngi seletab samas mõttes: vana kõu = sehr alter Mann, Ahnherr, Altvater = väga vana mees, esiisa, vanaisa.

Kreutzwaldi-Neusi Mythische und magische Lieder tarvitavad Kõu sõna veel teises Soome tähenduses. Ühes laulus öeldakse:

Kaua käisin Kõukse teeda,
Vikerkaare vihma teeda.

Need read pannakse seal ümber: Wallte lang den Weg des Bären, Regenbogens Rieselstrasse. Muidu ei teata kusagilt Kõue nime karu tähenduses tarvitatud olevat. Vististi on Kreutzwald siin soomlaste eeskujul Kõue karuks ristinud.

Üleüldiselt tuttav on Kõu müristaja tähenduses. Sõna ise esineb mitmel kujul: Kõu, Kõue, Kõuk, Kõukne, Kõueke, Kõuekene. Öeldakse: Kõu müristab, Kõu kärgib, Kõu paugub, Kõu hüüab, Kõu toriseb, Kõu käratab, Kõu lööb, Kõu paneb põlema. Aga mitte ainult müristajat ei tähenda Kõu, vaid ka müristamist üleüldse.

Silmas pidades seda, mida Vanaisast ja Ukust teame, selgub, et Kõu nendega olemuse poolest ühte sulab. Nagu Vanataat, Vanaisa ja Uku vana meest tähendavad, nii ka Kõu. Olemus seesama, ainult nimi teine.

Ühes Võnnu kihelkonnast üleskirjutud palves hüüti Kõue palves appi:

Tuli-Pikker, ande anname, härja saadame,
Tuli-Pikker, saada pilve kõrbe, sohu!
Tuli-Pikker, hoia tulda, soola (?!) vette!
Kange Kõu, hoia nooli põllu külvist!
Kange Kõu, hoia nooli põllu künnist ja külvist,
Kodu härjast ja lambast, majast ja puudest!

180