Vist langeb niisuguste tarkade kilda ka Vihtla Jürgen, kes Urvastes 1644 ohverdaja kohuseid täidab. Erastvere mehed viivad suure ristipäeva aegu piksele härja ohvriks ja sel puhul palutakse ühtlasi õnnistud vilja-aastat. Et tark tavalisesti ohverdas, võime oletada, et Vihtla Jürgen niisugune „tark“ tõesti olnud.
Ülepea valitses vanal ajal nii meil kui ka mujal kaugemal kange nõiduseusk. Vanad kirjad teavad paljugi meie kodumaa nõidadest ja nende tagakiusamisest kõnelda. Tartumaal räägib rahvasuu veel praegu nõidade hulgakaupa ärapõletamisest. Ajaloolised dokumendid tunnevad 17. aastasajal mõnda nõidadeprotsessi Eestimaal. Paides põletati 1615. a. 9 nõida ära. Kodumaal peeti Sõrve ja Hiiu-Kõpu nõidu kõige kardetavamateks. Ülepea seisid saarte nõiad suuremas kuulsuses kui mannermaa omad.
Kangemaid nõidu kui Eestis usuti ometi Soomes asuvat. Soome nõid võitis rahvasuu järele Eesti nõia kaugelt ära. Soomes jälle väideti, et Lapis olla päris nõidade kodumaa; kõige vägevamad nõiad asuda Põhjala tunduritel. Ülepea imelik ilme: iga rahvas usub enesest põhja pool kangemad, vägevamad nõiad ja targad asuvat. Sakslased väitsid 30 aastase sõja ajal, et Rootsi kuningas Gustav Aadolf võidu saamiseks Lapi nõidade abi tarvitanud. Venelased jälle kinnitasid, Karl XII võitnud nad Soome nõidade abil ära. Nõiad muidugi kutsusid vaenlaste vastu enestele üleloomulised väed appi.
Iga inimene ei suuda vaimudega ühendusesse astuda ega vaimu-maailma saladusi kätte saada. Vaimusid kubiseb aga vana rahva arvamise järele loodus täis: mätastel ja soodes, laanes ja lagedal, jõel, järvel ja merel, talus ja tänavas puutub inimene nendega kokku. Igal pool varitsevad nad inimest, sest suurema hulga püüd käib selle peale, et inimesele paha teha.
