Tulihänd valmistakse saunas, rehes, ristteel, harukorral muuski paigas mõnesugustest, enamasti vanadest ainetest. Valmistud tulihännal puudub ometi veel hing; seda peab kolmandal neljapäeva õhtul hankima: mõne teate järele saadakse hing alles neljanda neljapäeva õhtul vanapaganalt. Mõned teated kuulutavad, et kolmandal neljapäeva õhtul tulihänna tegija ristteele peab minema ja seal vanapagana välja vilistama, teised teavad, et kolm neljapäeva õhtut tuleb teda kutsuda. Vilistamise peale ilmub vanapagan varsti tulihännale hinge andma. Vaevapalgaks nõuab ta aga tulihänna tegija pahema käe nimetissõrmest kolm tilka verd. Mõnekorra tilgutab vereandja veretilgad tulihänna peale ja kohe hakkab see elama. Mõnekorra ometi laseb vanapagan vere paberile tilkuda, mässib paberilehe kokku, pistab tasku. Tulihännale elu andes teeb vanapagan tingimiseks, et omanik selle kuuldes iial jumala nime ei nimetaks. Väga sagedasti katsuvad tulihänna tegijad vanapaganat vereandmisel tüssata. Vereandmine sünnib õhtul pimedas. Vereandja võtab kas mõne looma verd kaasa ja annab looma vere tulihänna elustajale, ehk ei anna looma verdki, vaid punakat mahla. Pimedas ei märka vanaõelus vereandja kelmust. Vereandmisega müüb inimene muidugi oma hinge vanapaganale. Alles vereandja surmatunnil, kui vanapagan hinge järele tuleb, selgub pettus ja hingenõudja peab tühjalt ära minema. Mõni kaval katsub tulihänna elusseäratamisel vanapagana aega kukelauluni viivitada ja röövib siis hingeraamatu põgenevalt hingepärijalt. Vereandmisel tõotab vanapagan vereandjale tavalisesti niisuguse tulihänna, kes kõik ta omaniku tööd ära teeb. Mõni kaval vereandja püüab selle tingimise peale toetades tehtud kaupa murda, tulihännale otsides niisugust tööd, mida see ei jaksa teha. Üks lõikab koti põhja alt ära, tulihända sundides põhjata kotti kullaga täitma, teine käsib
