just kaebamiseks. 1645 kirjutatakse, et Kirimäele kaugelt väge kokku voolab ohverdama. 1690 kaevatakse uuesti, kusjuures ühtlasi ohverdamise põhjus nimetatakse: karjaõnne pärast. Peale selle peeti seal ohverdamise puhul pidu; mõne korra ürgas pidul 8—12 torupilli korraga (Beiträge, V, I, l. 35). Saastna Olevi kabeli kohta kirjutatakse 1593, et sinna Saare-, Kura- ja Ojamaaltki väge kokku voolab ohverdama. 50 aastat hiljemini kirjutatakse, et Saastnas paganus Eestimaal kõige lopsakamalt õitseda. Jälle 50 aasta pärast kaevatakse, et seal 28. juunil kivivarel ohverdatakse. Ohverdamisest loodetakse viljale ja loomadele sigidust (Beiträge V, l. 36—37). — Martna Lähtru kabeli kohta kirjutatakse 1642, et sinna olevipäeval ohvrid viiakse, niisama ka Riude kabelisse. Mihkli Kõpu kabelist kuuleme veel 1708 niisugust lugu.
Pärnumaal oli tähtsam ohverdamisekoht Reinsi kabel. Seal peeti tõnisepäeval suurt ohvripidu; söödi, joodi, ohverdati leiba ja väikest hõberaha kivialtarile. Ka jüri-, tooma- ja tuuleristipäeval ohverdati seal (Postimees 1899, nr. 65, V. Reiman). Ülepea oli meie maal vanasti mõnda Antoniusele pühendatud kabelit ja neis igaühes ohverdati tõnisepäeval. Antoniuse kabelitesse kanti niisugusel puhul küll seapäid, küll seakintsa, küll muid sealiha tükka. Katoliku usu ajal asus suurema kabeli juures tihti munk. Niisugune mees soovitas iseäranis seakintsude ohverdamist pühale Antoniusele.
Urvaste kirikukatsumise-protokollis öeldakse 1647, et elanikud tõnisepäeval Püssniku kabelisse seapäid viivad; sealsamas on „Loja kerck“, kivihunnik, kuhu paljud tulevad ohverdama; Rumme kabelit kästakse ohverdamise pärast ära hävitada. Pärnu-Jakobi kirikukatsumise-protokollis öeldakse 1684, et Vahenurme kabelis tõnisepäeval ohverdatakse. Samasugust lugu teatatakse Vana-Kariste Tõnise kabelist.
Reinsi kabeli kõrval tuleb Karksi Anna kabelit veel teiseks tähtsaks ohvrikohaks Pärnumaal arvata. Anna kabelis ohverdati annapäeval. Sel puhul kogus sinna palju rahvast kokku, tehti „õitsetuled“, karati karjaõnne pärast läbi tule, priisati, mängiti torupilli, tantsiti. 1610 kaevatakse, et Anna kabeli juures jaaniööl 20 vaati õlut ära joodud. Ühtlasi antakse käsk kabelit ära lõhkuda (J. Jung, Muinasaja teadus II, l. 33). Aga veel 1683 kordub kirikukatsumise-protokollis kaebtus, et Annamäele annapäeval kokku tullakse ja sinna raha ohvriks viiakse. — Jaaniöösisest ohverdamisest räägitakse ka Palamuse kihelkonnas 1680. Nimetamata kabeli juure tulla rahvas jaaniööl kokku ja ohverdada peale muu palju vaha. Põlva kirikukatsumise-protokollis tähendatakse 1646, et Lausitsi kabelist rentnik iga aasta 2—3 leisikat ohverdatud vaha ära viib.
Roosas kaevatakse 1689, et Issanda ihu päeval palju väge kabeli juurde kogub, küünlad lauale põlema süütab, vaha, võid, piima, mune, juustu, kooka j. n. e. ohverdades. Kambja Prangli kabelis käiakse ristipäeval ohverdamas. Kambja Risti kabeli kohta kirjutatakse, et seal veel 1721 kivi peal ohverdatud. Keegi õpetaja — vist Sutor — lasknud ohvrikivi järve veeretada. Sellegipärast kestis ohverdamine teisel kivil edasi. Oriku mõisa ligidal on praegu alles see teine kivi näha. — Otepää Ilmjärve kabeli ümber käitatakse 1683 vigaseid hobuseid ja ohverdatakse nende tervekssaamise pärast. Kadripäeval ohverdatakse seal lamba õnne pärast. Võnnu õpetaja kaebab 1634, et
106
