70
olcket sönnawötlikut ommille ihuliko Issandille, peljusse ninck werrisemisse kahn, kui Christuselle essi, ei mitte ützines thenistusse kahn silmade ehn, kui neine Inimeste mehle perrast, enge kui need Sullaset Christussest, et teije nisuggutze Jumala mehle perrast techte, söamest, hä tahtmisse kahn. Lascket hendas tutta, et teije sedda Issandat ninck ei mitte neid Inimest thenitzete, ninck tehdked, mea ütz eggalick hä tehb, se sahb temma sahma, temma olckut Sullane ächk Wabbadick. Eph. 6. Col. 3.
„Neile Koddaissandille ninck Emandille: Teije Issandat, techket kahn sedda sama wasto neid, ninck lasket omma efwardamine, ninck tehdket, et teil kahn ütz Issand taiwa sissen om, ninck ei olle temma man üttekit kajemist se Inimesse suhresse pähle. Eph. 6.
„Selle Nohrelle raghwalle: Teije Nohrembat, olcket neile Wannambille sönnawötlikut, ninck näitket sähl sissen omma Allandusse, sest Jummal wasto saisab neine Körkede, enge neile Hiljomelille annab temma Armo sihs allandaket hendas nüd se weggiwä kägho alla Jummalast, et temma teit üllondakut ommal ajal. 1. Pet. 5.
„Neile Lesille Lesjalle: Kumb ütz eucke lesck ninck ilma abbikasata om, se panneb omma lotusse Jumala pähle, ninck jähb se palwe sissen öhd ninck peiwat, kumb enge häde peiwade sissen ellab, se om ellawelt kohlut. 1. Tim. 5.
„Selle Koggudusselle: Armasta sinu Lähembest Inimist, kui hendas esi. Se Sönna sissen ommat kihck Kessut üttewötut. Pidda kindi luggemise ninck pallemisse kahn, kihke Inimiste ehst. 1. Tim. 2.
„Se Laulatamisse ramat: SIHn om ütz par raghwast N. N. need tachtwat hendas Jumala sädusse perra se abbi ello saisusse sisse anda, ninck pallewat, et meije Risti Palwe neine ehst, peame teggema, et nemat Jumala Nimmel woisit nackada, ninck neine kessi hästi woiß keuwa; ninck lasckwat hendas nüd awalikuit allakuhluta essimetzel, teisel, kolmandel hawal; kui nüd kellekit neine pähle middakit om pajatamist, se techkut sedda aicksambaste, ninck jähkut perrast waick. Jummal andkut neile omma Onne ninck armo, Amen.“
