517
teine Pärnu laulik“ 1875, siis weel jutud „Kaks kosilast, isa ja poeg“ ja „Rikas ja waene wend“ 1882.
David Martson oli omal ajal Tallinnas, kus ta ka Eesti raamatuid kogus, wäga wiljakas raamatukirjutaja, kuid raamatute sisu ei olnud iga kord komblik ega ilus ning oliwad sagedasti tühjad rööwlijutud nende hulgas. Sellegi pärast arwame mõnda raamatut siin nimetada, mis ta on Eesti keelde toimetanud, nagu „Ruutu soldat“ 1872, „Tähe neitsit“ ja „Jutt Saksa-Prantsuse sõjast“ 1874, „Nõiatud lossi waremed“ 1875 ja „Öömaja Oruweskis“ 1876; „Ema armastus tallitseb ka lõwi wiha“ 1877, „Roo Tõnis ja tema tembud“ ja „Kaks kõnet“ 1878, „Helmuut ja Aureelie“, „Jaan Swenson ehk talumehe truus ja würstlik tänu“ 1879, „Hall hunt ja kuninga tütar Helena“, „Romaano Sitsiliaano Carl Zastrowi jär.“ 1880, „Kuidas elu, nõnda surm“, „Pärisorja pruut“, „Ära müüdud kuningas“ ja „Üheksa peaga uss“ 1888, „Jutustamine, kuida soldat Keisri Peetri I. mõrtsukate käest ära peastis“, „Koola pruut“ 1882, „Hiiu ranna tuletorn“ 1884, „Helene Norden“ 1892. Kõige parem tema töö oli „Eesti raamatute nimekiri“ 1888.
L. J. Schwan kirjutas „Missioni mesilane“ 1873 ja „Metsalillekesed“ 1875.
F. Mõttus kirjutas „Ameerika metsades“ ja „Messina pruut ehk waenulised wennad“ 1875 ning „Oberon, waimude kuningas Wielandi järele“ 1876, „Peeter Slemihl, Chamisso järele“ 1876.
A. Jürgenstein, warjunimega J. Lill, Wändrast, on Eesti keeles mitmed mõnusad jutud ja luulded kirjutanud, millest siin nimetame jutud „Rohtaedas lahke wanakeste seas“ 1875, „Tulewane armukene“, „Öömaja Spessardi mägedes“, „Jutt ilma päälkirjata“ 1877, „Töömehed“ 1879, „Kooperi jutustused Amerikamaalt“, „Bulgaria neiu ja Wene pealik“ ja „Wändra jutumees I“ 1880. Ka ilmus tema sulest pikem luule Eesti muinasajast „Juta“. Jürgensteini kirjad ja tõlked on hästi wälja walitud ja tuumakad. Jürgenstein kinnitati ülemalt
