515
põlluharimisest ning majapidamisest kõnelewad. Kõiki neid siin nimetada ei ole wõimalik. Paneme üksnes mõned tähtsamad üles ja nimetame nende kirjutajad.
C. Blumberg, Kaasani looma-ülikooli professor, kirjutas raamatu „Eesti hobune“ 1880.
M. Treumann, loomade-tohter, andis tulusad kirjad oma ameti asja üle wälja, nimelt „Põllu wäetaja“ 1880, „Hobuse rauutamise õpetus,“ „Põrna põletik“ 1886 ja „Loomade arstimise õpetus“ 1890.
A. Ollino, loomade-tohter, kirjutas raamatud „Loomade arstimise õpetus“ 1893 ja „Piimatallitus ja heade piimalehmade kaswatamine“ 1895.
G. Daniel Kanepis kirjutas „Wiljapuu pidaja“ 1888 „Mesilane. Õpetus, kuda mesilasi kasulikult pidada“ 1889 ja pärast tema surma ilmus „Mesi toiduks ja arstirohuks“ 1896.
H. Laas kirjutas 1898 „Juhataja linaharimiseks“. Pärast on ta hulga põllutöö kirjasid kirjutanud ning annab Jurjewis ajalehte „Põllumees“ wälja. Ka ilmus temalt „Põllumehe Kalender.“
P. Obram kirjutas „Põllumehe käsiraamat“ 1893. See raamat on K. A. Hermanni poolest läbi waadatud ja keele poolest parandatud. Obram kirjutas ka 1891—1892 hulga lugemisi põllutööst „Postimehesse“ juhtkirjades ja muudes õpetustes.
G. Markus, mõisapidaja Saaremaal, andis trükki wäga tähtsa põllutöö-õpetaja „Mõistlik põllumees“ 1893 ja „Mõistlik põllumees I. õpetus: Karja kaswatusest ja toitmisest“ 1896.
J. Liiw kirjutas „Esimene heinamaa tegija“ ja „Õpetus wiina ja õlle joomisest“ 1878, „Sigade kaswatamine“ 1879, „Noore rahwa mängutuba“ 1879, „Esimene lojuste kaswataja ja rohitseja“ „Täieline hobuse wanaduse tundmine“ 1880, „Esimene tubaka harimise õpetus“ 1888 jne.
J. Spuhl-Rotaalia kirjutas wäga tulusa ja täielise õpetuse kaladest nimega „Kodumaa kalad“ mis tõuud olemas ja kuda neid kaswatada 1896. Siis on Spuhl weel palju ajalehtedesse kirjutanud.
M. Wühner kirjutas ka kirjakese „Kalatalitus“ 1892.
