475
wanematele kirjadele wähe kanget ja wastikut keelt arwata. Jutus „Kindel eesmärk“ ei ole kasu püüdmine teise kahjust kombeliselt kiita. Nagu ülemalt näha, on Kõrw ka Eesti wanu juttusid ja mõistukõnesid kirja pannud ja trükis awaldanud. Teistest iseäranis õpetliku sisuga kirjadest, nagu aiapidamise kunstist, ei kõnele meie siin pikemalt.
Wilh. Linkgreim.
Linkgreim on sündinud Haljala kihelkunnas, käis 1865. aasta ümber Põltsamaa kih.-koolis, oli siis Haljalas rahwakooliõpetaja ja pärast mitmes mõisas pruuli-ametis.
Aastal 1876 ilmus temalt esimene tõlge „Kuida külw nõnda lõikus“ warsti pääle selle „Neegri kuningas Kambuda“. Pärast tuli „Pruudita peigmees“ 1884. Aastal 1890 ilmus luuldekogu „Pidu-laulik“ ja „Mis tarwis on inimene maailmas?“. Siis ilmusiwad õpetlikud „Rasked kunstid“ ja jutud „Ristiisa kingitus Iwan Turgenjewi järele“ 1890, „Maria, Gregor Samarowi järele“, „Miron. Uudisjutt rahwa elust Rumeenias“, „Naljakad kosjajutud“ 1891, „Noore baron Münkhauseni imelikud juhtumised“ 1892, „Tatjana. Aleksei Potjehhini jär.“ ja „Tommi kodu Friedrich Friedrichi järele“ 1895 jne.
Aastal 1894 ilmus Linkgreimi poolest õpetlik raamat „Tegeline juhataja Wiina põletamises“.
Pääle selle on Linkgreim ajalehtedes mõndagi awaldanud. Keele poolest on Linkgreim Wirumaa mees ja räägib õige puhtasti.
J. Järw.
Järw sündis Wiljandi-maal umbes 1852 aasta ümber, oli esiti külakoolmeister, mil juba salmikud „Lillekimbukene“ 1873 trükki andis, siis 1878 C. R. Jakobsoni ajalehe „Sakala“ toimetuse liige oli, kust 1880 Tartu tuli, J. Ainti käest „Tartu
