467
ta wahest Soome ja Eesti keele wahel.
Lõpuks on seesinane käes olew raamat „Eesti kirjanduse ajalugu“ Hermanni kirjutatud ja kokku seatud. Siin sünnib, nii palju kui teada, see ka esimest korda.
R. G. Kallas.
Tähtjas Eesti kirjanik ja kõnemees on Rud. G. Kallas. Ta on sündinud Saaremaal Kaarmas lehekuu 10. päewal 1851, käis esiti kodus koolis, siis „Tartu I. kooliõpetajate seminaris“, kus lõpueksami tegi ning 1871 kuni 1875 Tartus I. elementarkooli õpetaja oli. Siis läks ta Tallinna gymnasiumi ülemasse klassi, tegi üliõpilase-eksami ning studeeris Tartus 1878—1883 usuteadust, sai arwuteadlise kirjatöö eest kuldauuraha, tegi kandidaadi-eksami, oli 1884—1887 Eesti kirikuõpetajaks Walgas ja aastast 1887 saadik Rõuges.
Kallas on juba aastast 1873 wäga tegew Eesti kirjanduse põllul olnud. Eesti Kirjameeste seltsi kirjatoimetajaks sai ta juba 1872, ja aastaraamatus 1874 kirjutas ta „Nuhtlus ning palk koolis“ ja „Mõnda Otu Wilhelm Masinga eluloost“. Selle seltsi äratusel andis ta 1874 suure paksu ning täielise arwuraamatu „Mõistlik rehkendaja“ wälja, mis seni ajani Eesti arwu-raamatute ees otsas on. Kallas’e rehkenduse-töö üksikud raamatulised pärastesed jaod iseköidetes on „Ülesannete kogu“ 1875 3 jagu, „Wäljarehkenduste kogu“ 1875. Selle järele ilmusiwad „Mõistliku rehkendaja tarwilisemad õpetused“ ja „12½ toopi pähklid. Wirgemaile rehkendajatele ära närida.“ — Kallas on selle järele suur arwumees. Tema raamatud sellel põllul on Eesti keeles uue põhja arwusteadusele pannud ja on täiesti mõistuse põhjal seisew suur teadline töö, nagu seda waewalt muudes keeltesgi leida. Kes end arwamises tema juhatusele annab, see õpib selle teaduse täielikult ja põhjalikult ära. See on iseäranis nüüdsel ajal tähele panna, mil enam kui enne rehkendamist nõutakse ja mil kõik riiklik ja rahwalik elu arwamise
