457
Aadu Reinwald.
Aadu Reinwald, sündis Wiljandimaal ja kihelkunnas Uusna wallas Juurika talus talwekuu 25. p. 1847, elas pärast Tarwastus Soone koolis ning jäi asuma Tarwastu Ilissa talus peremehena ja omanikuna. See talu läks aga pärast tema käest ära, ja Reinwald asus Nõosse. Reinwald on siis otse talupojana talutoast kirjandust edendanud, ilma et ta kõrgemat kooliharidust on saanud. Selles seisuses on ta aga salmikuid loonud, mis Eesti kirjanduse ajaloos tähele panemata ei wõi jääda, kui need ka ilma puudusteta ei ole. Ühisest põhjusmõttest ei wõi tema luuletes küllalt juttu olla, kuid siisgi on tema luulete seas salmikuid, milles päris ja eht luulewaim lehwib. Mitte ilma põhjuseta ei ole kõrge waimuga mees Dr. Fr. R. Kreutzwald eluajal Reinwaldist ja tema luuletöödest osa wõtnud ning on temaga Wõrult kirjalikus ja mõni kord harwa ka suusõnalises ühenduses olnud. Reinwald on sündinud luuletaja, kellele saatus kõrgemat haridust ei ole soowinud. Mis teda iseäranis luuletajate sekka tõstab, on tema „Wiljandi laulik“, mille esimene jagu Tartus 1869, teine Wiljandis 1875 ja kolmas jälle Tartus 1877 ilmus. Siis ilmus weel „Õitsi ööpik“ 1876. Pärast nende raamatute kirjutas Reinwald weel kirjakese „Seletus Kalewipoja laulu sisust“ ja palju lugemispalasid ajalehtedesse, kõige rohkem „Wirmalisesse“, mida tema wend Jüri Narwas toimetas ja wäljaandis.
Räägime mõne sõna tema luulete sisust „Wiljandi laulikus“. Ei ole ime, kui nendel täieline ja sile nägu, koor ja tuum mõni kord puudub. A. Reinwald on ennast sagedasti eeskujude pääle oma luuletes toetanud. Nõnda on märgata, et ta nii hästi Kreutzwaldi kui ka Koidula ja Kuhlbars’i järelt on õppinud. Ka Schillerist on ta eeskuju wõtnud selle läbi, et ta teda enesele teiste läbi seletada on lasknud. Muidugi teada — pärast on kõige rohkem C. R. Jakobson temasse mõjunud. Jakobsoni mõjust ei ole loomu-
