432
Eestimaa konsistoriumi assessoriks.
Nagu ta elulugu näitab, on ta ikka eestlaste maal ja seas elanud, selle pärast oskab ta ka wäga hästi Eesti keelt ning on tal rohkesti keeleannet. Tema on paljugi Saksa keelest Eesti keelde ümber pannud ja ümber teinud, ja need ümberpanekud ja ümbertehtused ei ole mitte nõrgemad ega wiletsamad kui Saksa alguskirjad, waid on enamasti sellesama wäärtusega, mõned ka weel ilusamad kui nad Saksa keeles oliwad. Tema on õpetlisi kirjatükkisid ja jutukesi Saksa keelest Eesti keelde ümber pannud. Hää hulk Saksa luuletusi on tema osawal ümbertegemisel nõnda Eesti kirjanduse osaks saanud, nagu näituseks Shakesper’i tööd Tieck’i ümberpanemisel Saksa kirjanduse osaks on saanud. Malm on ju ise ka luuletaja, kellel hää anne ja õrn tundmus on. Tema mõistis luuletusi nõnda tunda kui nende luuletajad, aga mõistis nendele ka Eesti nägu ja koort anda. Ta wõis seda, sest et ta Eesti keelt oskas ja rahwa loomu tundis. Tema õpetlikud kirjad on hääs keeles kirjutatud ja palju loetud. Suuri koosolewaid kirjatöösid ei ole ta minu teada mitte teinud. Tema kirjad on mitmes koguraamatus laiali. Nõnda leiame jutustawaid palasid raamatus „Wana ja uut“, siis aga ka koolilugeraamatus „Laulud ja lood“. Tema luuletusi leiame neissamades kirjades nagu ka noodiraamatus ülekirjaga „Laulud nelja healega.“ Ka on J. Kunder osa tema salmikuid oma kirjakeses „Eesti kirjandus koolile ja kodule“ üles wõtnud. Iseäranis rohkesti on Malm waimulikka laule luuletanud, nõnda nimelt salmikuraamatus „100 laulu“ ja weel pärast sagedasti. Ka uude Eesti kiriku-lauluraamatusse on mõnigi tema luule wõetud.
Ümber tehes on Malm kõigest end eemale hoidnud, mis eestlasele raskem wõis mõista olla. Nõnda näituseks pani ta Saksa luulde „Es wuchs in unserm Garten ein grüner Lindenbaum“ Eesti keelde „Üks kask meil kaswas õues just maja ukse ees“. Et pärnapuu eestlaste maal harwem leida on kui kask, siis wõttis ta kase pärna asemele,
