418
trükiti. Mõlemas kogus on tuumakad salmid, kuid „Ema-jõe ööpik“ on tähtjam, ja temas on Koidula pää-salmid sees. Sellest laulu-kogust pidi weel teisi jagusid ilmuma, kuid ei tulnud. Selle asemel on aga Koidula suure hulga salmikuid ajalehtedes, kalendrites ja raamatutes awaldanud. Neid korjata ja ühes koos uuesti trükki anda oleks wäga tänu-wääriline töö. „Ema-jõe ööpikus“ olewad luulded on ka Koidula luuletest kõige rohkem rahwa seas tutwaks saanud.
Luulete näo poolest on ütelda, et need pea kõik lauldawad salmikud on. Üksnes mõnel ainsal on balladi (jutusalmiku) sisu. Salmikute koor ja mõõt on enamasti laitmata, sagedasti ka keel, kui ka keelele siin ja sääl wäga karwu pidi lühenduste läbi on liiga tehtud, näituseks „wälk’wad, õnnetuss’, südame’,“ kus „wälguwad, õnnetusesse, südamesse“ ja „tungi’, hing’da, tunnista’,“ kus „tungida, hingata, tunnistada“ peab seisma. — Riimi ei tarwita Koidula ka häämeelega ega palju, ja see on wanal wiisil kaunis tihti poolik wõi puudulinegi. Sellegi pärast on püüdmist ära tunda paremaid riimisid tarwitada. Mõni kord on riimi pärast koguni terwe sõna muudetud, nagu „’polnudke, minage, edase, tagase“ kus „’polnudgi, minagi, edasi, tagasi“ peab seisma. Aga need kõik on üksi wälised wabadused ja kirjawahed, mis luuletaja on hääks arwanud, aga mida wali arwustus just küll ei luba. Muidugi ei tee need luuldeid mitte inetuks ega maigutuks. Koidula salmikute terwe wäärtus on nende luulelises hoos ja wõimus, nende sisu mõtete tuumas, nende kõne sorawuses ja leekiwas waimustuses, mis lugejat ühes soendab ja waimustab.
Wõtame „Emajõe ööpiku“ 1. trüki kätte, siis leiame, et üksikud salmikud raamatu alguses uues ja pärast rohkem osa wanas kirjawiisis on kirjutatud. See on kirjandusajalikusti huwitaw ja paneb meid sesse aega, mil uus ja wana kirjawiis elu ja surma pääle wõitlesiwad, mis wõitluses wiimaks uus wõidu sai. Ka Koidula wõttis kirjawiisi wõitlusest osa ja sai uue kirjawiisi sõbraks.
Waatame arwustawal silmal raamatukese sisse, siis tuleb esiti
