415
1874 oma isa juures ühte puhku kirjanikuna tegew oli, läks ta Dr. Michelsonile abikaasaks. Dr. Michelson läks pärast Kroonlinna kroonutohtriks. Naese-põlwes ei ole Koidula enam palju kirjutanud, aga jäi alati Eesti kirjandusele palawaks waimustatud sõbraks. Üks tige ja salalik wähihaigus oli armsale noorikule külge löönud, mida arstiwõidus üksnes mõneks ajaks wõis alla suruda. Selle haiguse ohwrina suri see suur Eesti kirjanik aastal 1886 heinakuu 30. päewal.
Harwa walab loodud oma iluandeid nii rikkasti kellegi inimese pääle wälja, kui seda Koidulale oli sündinud. Tema oli ära rääkimata waimurikas naesterahwas. Tema terwe isedus oli nagu luulelist õhku täis. Iga sõna, mis ta suust kuuldus, oli enne nagu iluduses walatud. Tema kirjatööd oliwad nagu sisemise suure waimu sünnitused. Esimesed neist ilmusiwad „Pärnu Postimehes.“ Tema esimene jutt, juba nimetatud „Oja-mölder“ oli ühes tema algusline ilusam ja täielisem suletöö Eesti kirjanduses. Selle jutu sisu on lühedalt järgmine:
Wana mölder Andres Trimm on rikas, aga wäga ihnus mees ja elab oma naese Liisuga pahasti. Temal on kaks last, poeg ja tütar. Wiimane käib linnas Saksa koolis ja saab Saksa haridust, peab kõike, mis Eesti maiku näitab, halwaks ja on kõrgimeelne. Wiimaks tuleb keegi päält näha peenike linnakaupmees ja kosib tütre ära. Aga kaupmehel on raha häda, ning et äi raha ei anna, jääb ta pea bankrotti. Noorik jääb selle üle nii kurwaks, et ta tiisikuse saab ja sureb. Möldri naene ja poeg wõtawad seda õpetuseks, wana mölder jääb seks, mis ta olnud. Ta soowib, et poeg rikka tüdruku kosiks, kuid poeg armastab kadunud külakoolmeistri waest tütart Annad. Kui isa seda kuuleb, on ta wäga wihane ja püüab oma poega teisele mõttele wiia. Kuid asjata. Isa lubab siis poega pärandusest ilma jätta, ei aita, poeg jääb waesele neiule truuks. Ametist lahti lastud wallakirjutaja, Kirja-Tiits, kes wanalt midagi saada loodab, ajab isa weel rohkem poja wasta wiha täis. Aga ema kaitseb oma poja armastust waese neiu poole. Kui
