407
nali rahwa nali, tema kõne ka lihtlabasemale mehele ja naesele arusaadaw. Sellegi pärast loeb ka haritud mees tema kirjasid häämeelega. Kujudega ja naljadega maitswaks tehtud kõne meeldib igaühele ja ei lähe ialgi igawaks. Kreutzwaldist on Jannsen koguni teist moodi. Kreutzwald kirjutas, ka kõige rahwalikumad kirjadgi, haritlastele, kuna Jannsen igaühele jutustas.
Üksikute juttude sisu kohta, mis Jannsen kirjutas, tuleb ütelda, et need küll suuremalt jaolt Saksa keelest on wõetud, ümber tehtud ja tõlgitud; aga enamasti on Jannsen Saksa keeli jutud nii ära eestistanud ja Eesti rahwa kohta passinud, et jutt nagu Jannseni oma näib olewat, ja sel mitte maikugi wõõrast einet juures ei ole. Sagedasti ei teagi, kas jutt Jannseni oma wõi Saksa keelest wõetud on, sest Jannsen ei ole esialglist hallikat pea ialgi nimetanud. Mõni kord on muidugi jutt wõi kirjapala täiesti Jannseni enese oma, ja siis on kõne selles weel seda ilusam ja ladusam, nali nii woolaw ja kujud elawad, nagu üksi suure andega kirjamees wõib kirjutada. Üleüldse on Jannseni kirjades terwet nalja palju leida, kui ka mõndagi nüüdse aja kohta enam ei sünni, sest aga kirjamees on ikka oma aja laps. Jannsen oskas ilusaid, mõjusaid naljajutte, mõndasugust, wigurid, naljatilkasid ja lõbusõnu walida ja kirjutada, kui üksgi teine. Kõige imelikuma weidruse mõjul paneb Jannsen lugejat naerule.
Jannseni kirjade mõju rahwa sisse oli suurem kui ühegi teise kirjamehe omade mõju. Pea kolm aastakümmet walitses Jannsen Eesti kirjandust. Kui rahwalikuks tema kirjad saiwad, sellest on nüüd waewalt wõimalik aru saada. Igaüks rahwa seas tundis tema kirjasid ja luges neid, peremees ja karjapoiss, perenaene ja plikakene. Kahju, et Jannsen oma suure ande juures mitte rohkem rahwa enese elust juttude sisu ei wõtnud. Oleks ta seda teinud, siis oleks ta wissisti maailma kirjanduses suure tähtsuse omandanud. Nüüd ei ole see mitte wõimalik, sest et teada ei ole, mis tema kirjadest Eesti rahwa elust ja mis muude rahwaste kirjandusest on wõetud.
