400
toowad armsaid kujusid waimu silma ette. Pärast puhkamist läheb Kalewipoeg teist korda läbi koopa põrgu, kus põrgu sortsid pakku lööb ja käe rusikaga põrgu wärawad wärisema paneb. Kalewipoja ema waim annab talle jõuuwett juua, ja nüüd purustab ta põrgu seinad koguni ära. Weel kord wõitleb terwe põrgu wägi enese eest, aga Sarwik ei suuda Kalewipoja wastu hakata. Seitse päewa kestab sõda, ja wõit jääb Kalewipojale, kes Sarwiku ahelasse köidab ja kaljude külge kinni paneb. Kulla- ja saagiga läheb Kalewipoeg jälle koopast läbi maa pääle, kus teised teda rõõmuga teretawad. Lindanisas peetakse pidu põrgu üle wõidu pärast. Lapi tark Warrak nõuab selle järele palka oma töö eest, ja Kalewipoeg annab selleks oma perekonna-raamatu, sest et ta ise lugeda ei mõista. See koht näitab, et muinasajal Eesti rahwa seas on raamatuid olnud, aga rahwas on lugemise ära unustanud, ja raamatud on kaduma läinud. — Natukese aja pärast on jälle sõda. See kord on see juba ajaloolik. See on eestlaste sõda „raudmeeste“ see on sakslaste wastu. Kalewipoeg langeb muresse ja ei saa isa kalmultgi troosti. Ta püüab nüüd oma kuninglikku wara warjata. Ta kaewab selle kusagile maa sisse, kus ta weel nüüd igal Jaani ööl hiilgada. Aga keegi ei ole teda tänini leidnud. Warsti hakkab lahing raudmeeste wasta. Sulewipoeg saab raskeid haawu, paljud surewad, aga Kalewipojale jääb wõit. Juba kahe päewa pärast kaotab Sulewipoeg elu Wõhandu kaldal. Alewipoeg tahab wett Peipsist juua, upub aga selle juures ära. Kalewipoja süda lõhkeb walust sõprade surma pärast. Ta leinab minewikku, annab Olewipojale walitsuse ohjad, ise läheb Koiwa jõe kaldale metsa asuma. Raudmeeste saadikud meelitawad teda kahte korda eneste poole. Asjata! Ta lööb esimesel korral saadikud surnuks ja saadab teisel korral saadikud häbiga minema. Muidugi teada ei ole muinaskangelane Kalewipoeg raudmeestega kokku juhtunud, waid Kalewipoeg on, nagu näha, mitme Eesti walitseja kuju, kelle seas üks jõuu ja keha poolest iseäranis wägew ja suur olnud. Muinasjutt
