382
üksnes nimetame „Hommiko ning öhto palwed“ 1855 Pärnus, „Kolm lilli waimolikko rohhoaedast“ ja „Palwed pühhade ajal“ H. Laakmanni jr. 1856, „Armo-laud“ 1857, „Igga päwa palwe-ramat“ ja „Joulu-laps Jesus“ 1858, „Joulu-and lastele“ ja „Lapse palwe“ 1859, mitmed jutlused 1861, „Laste Sioni kannel“ ja teised — kõik Tallinnas Gresseli juures. Pääle selle andis Körber wälja nootidega „Laulud Sörwemaalt“ 2 jagu. Laulud oliwad komponeerimise poolest puudulised, kuid meeldisiwad siisgi rahwale. Siis weel „Sarema laulik“ 1864 Kurresares Assafrey jr.
Ants Naber kirjutas raamatukese „Maggus jut“ 1855.
W. Thomson andis wälja „Ristiinimesse ello-ramat“ 1856, „Öppetus Mele parrandamisseks“ 1857, mida mõlemad Tallinnas Lindwors’i juures mitu korda trükiti. „Jesus Pattuste Önnisteggia“ 1859 Tall. Gresseli juures; „Leitud poeg“ 1861 säälsamas trükitud.
F. Wilberg, enne Põltsamaa ja pärast Kolga-Jaani köster, kirjutas mitmed raamatud nagu „Wanna Buhgmann“ 1856, I. „Waene sant Jakob II. Joulo öese“ 1857, „Linno sulled ehk pois Rene“ 1858, „August Wuns, weike trummimees“ 1860, „Öppetaja abbi Inglandi-maal“ 1862. Kõik need raamatud ilmusiwad H. Laakmanni juures Tartus. Neid loeti suure isuga. Wilberg leidis 1870 aasta ümber meelenõtruse tujul haleda surma enese käe läbi.
A. Jakobson, Torma köster ja mängukoori asutaja, pärastese kuulsa kirjamehe isa, kirjutas kirjakesed „Torma mängokoor“ 1856 C. Mattieseni juures Tartus tr., siis weel „Tallorahwa süddamerömust. Monni armastuse sanna mängo ja laulo sõbradele“ 1857 H. Laakmanni juures ja „Josep Haideni ellokäik“ 1862 E. J. Karowi juures. Wiimne kiri leidis rahwa seas palju lugejaid.
M. Jürgens, kes Pärnus elas ja oma nime on Eesti raamatute kogumise läbi kuulsaks teinud, kirjutas esiti oma raamatukogu nimekirja ja laskis Pärnus Bormi juures 1857 trükkida, andis 1860 wälja luulete kogukese „Eesti laulo-söbber“
