371
mast ohwrilaulust. Mõned sõnad on otse selle pärast rasked seletada, aga küllalt selgesti on lugeda, et ohwerdaja siin Turiselt sõja-õnne palub, kui saagi-käik tuleb. Ka palutakse wenele hääd sõitu, purjedele tuult ja tublid saaki saajale. Kõige rohkem on palwe merekäiguks, millest näha, et wanad eestlased palju mere-sõitusid ka sõja-käikudeks on teinud.
Laulust enesest on ka selgesti näha, kust sõjajumala Turise enese nimi on tekkinud. See on saanud nimelt sõnast „tuur“, ja peaks õiguse pärast „Tuuris“ kõlama, uu wõib aga ka lühikeseks u-ks lüheneda, mis ju Eesti keeles ka muidu sagedasti sünnib. Turis on siis jumal, kes tuura kannab ja kellele weel ohwriks „tuura-annet“ kantakse.
Ka näitab see laul, kuda sõnast „ohta“ on sõna „oda“ saanud, üks pää-sõjariist „Turise talguks.“
Turise ohwri-laul käib ka Soome juttudega ühte, nagu seda Neus ise seletuses laulu eesotsas meelde tuletab. Sõjajumal Turis, Soome keeli Turisas, ei ole Soome jutus mitte tundmata. Soome sõjajumal asub Äyräpääs Karjala karedal maal. „Ka nimetawad setukesed weel praegu,“ nagu Kreutzwald jutustab, „sügisel peetud püha Turis-siku pühanduseks, ja Sõmer-hiis oli wist wana püha koht nüüdse Sõmerpalu juures wõi kohal Wõhandu jõe kaldal, ohwrikoht Turisele.“ Sõstra-poeg, kelle tähendus tume, näib Turise liignimi olewat.
Ohwrist enesest on wissisti arwatud, et temal ka inimese kohta iseäraline üleloomuline wõim on. Seda näitawad sõnad: „Turis-siku sarwe alla sõlmisin muistese sõnumi jne.“ Ohwrist loodeti siis ka, et ta wana aja sõnumid alles hoiab. See näitab, et eestlastel muinasajal ajalooline meel ei puudunud, kui ka kirja ülestähendada ei olnud.
Laul ise on kõige selgemaks tõenduseks, kuda wanadel eestlastel hiitel-ohwerdamine täiesti pruugiks ehk wanal Eesti keelel „tabaks“ on olnud. Niisamati tõendab laul, et mitte ohwert üksi ei wiidud, waid et iga kord ka palwe ligiaitajaks ja kaasamõjujaks oli. Ime on, et ohwril Eesti keeles, minu teada ka Soome keeles, mitte nime ei ole. Wist
