367
hüütakse. Linnust räägitakse siin, kuda ta üle kolme metsa lennanud, ja kelle päralt need kõik olnud. Laul on nii:
Sinisirje-lind.
Sinisirje-linnukene,
Sinisirje-silmapilge,
Lende läksi, looke läksi,
Lendas üle nelja metsa.
Neli oli metsa kõrwustikku:
Üks oli kulla-kuusemetsa,
Teine õile-õunametsa,
Kolmas oli kallis kasemetsa.
Neljas niiske niinemetsa.
Sinisirje-linnukene,
Sinisirje-silmapilge
Lende läksi, looke läksi,
Lendas üle kolme järwe,
Kolm oli järwe kõrwustikku:
Üks oli wiha wiina järwe,
Teine õile-õlle järwe,
Kolmas mõlgutas mõduda.
Sinisirje-linnukene,
Sinisirje-silmapilge,
Lende läksi, looke läksi,
Lendas üle kolme wälja.
Kolm oli wälja kõrwustikku:
Üks oli kallis kaera-wälja,
Teine ruuge rukki-wälja,
Kolmas nikerdas nisuda.
Mis oli kulla-kuusemetsa,
See oli noorte meeste metsa;
Mis oli õile-õunametsa,
See oli noorte neitsikeste;
Mis oli kallis kasemetsa,
See oli noorte naeste metsa;
Mis oli niiske niinemetsa,
See oli wana-meeste metsa.
Mis oli wiha wiinajärwe,
See oli noorte meeste järwe;
Mis sääl mõlgutas mõduda,
See oli noorte neitsikeste.
Mis oli kallis kaera-wälja,
See oli noorte meeste wälja;
Mis oli ruuge rukki-wälja,
See oli noorte naeste wälja;
Mis sääl nikerdas nisuda,
See oli noorte neitsikeste.
Üsna selge mälestus on ühes laulus (nr. 9) ühest jumalast, kelle nimi on Külm ehk Wilu, sest et külm siin täitsa inimese näol etteastub. Ka mina mäletan weel ühte muinasjuttu, milles külm jumala näol etteastub, aga selles jutus ei olnud ta nimi mitte külm, waid Pakane. Et suur külm weel praegu Eesti keeles „pakase“ nime kannab ja see sõna ka Soome keeles wäga tuntud on, siis ei ole kahtlust, et ta üks jumalus, wõi ka mitu, Eesti wanas usus on olnud. Laul ise on nii:
