326
Dr. Heinrich Georg v. Jannau sündis 3. aug. 1789 Liiwimaa Eesti osas, studeeris Tartus usuteadust 1806 kuni 1810, sai kuld-auuraha kirjatöö eest studendina. Aastal 1811—1822 oli ta kirikuõpetajaks Harglas, reisis 1816 wäljamaal ja sai sääl doktoriks, aastal 1822—1864 oli ta kirikuõpetaja Laiusel, aastast 1842 ka konsistoriumi nõuunik; oli Tartu Õpetatud Eesti seltsi kaaspõhjendaja ja pärast auuliige; kirjutas palju puhukirjasid Saksa keeli, enamasti kõik eestlaste üle. Elas pärast ameti mahapanemist korda mööda Tartus ja Dresdenis ja suri Dresdenis 6. (18.) sept. 1869.
Dr. Jannau oli suur ja kuum Eesti rahwa ja kirjanduse auustaja. Tema on palawa armastusega Eesti meelest ja keelest kõnelenud ja kirjutanud. Üteldakse, et tema ka liha poolest eestlane olnud. Tema kõnest arwata wõiks seda küll, sest ta on palawamini Eesti keele ilu üle ilutsenud, kui nüüdse aja eestlased, ja on Eesti keele auusust kõrgesti kiitnud. Südamelikult on ta Eesti rahwa alatusest osa wõtnud ja rahwa õigusi sündimise maa kohta iseäralise mõjuga tõendanud. Saksamaalgi püüdis ta kirjade läbi osawõtmist Eesti rahwa ja keele kohta äratada. Nõnda kirjutas ta kirjatükkisid ajalehtedesse ja lõbu-lexiconidesse. Oma üli pikal kirikuõpetaja-ameti pidamise ajal, mis 53 aastat wältas, oli tal aega ja mahti küllalt rahwast wäga mitmelt poolt uurida ja tundma õppida. Ka oma kihelkonnas on ta hoolega püüdnud rahwa enese-tundmist äratada. Selleks andis ka seda enam põhjust see lugu, et v. Jannau wabameelsemate kirikuõpetajate seast oli, keda sel ajal „rationalistiks“ hüüti. Sellest annawad ta tema waimulikud kirjad siin ja sääl tunnistust. Aga tema „rationalismus“ ei keelanud teda mitte kirjasid waimuliku sisuga kirjutada.
Kirjutanud ei ole Dr. v. Jannau Eesti keeles mitte palju. „Jesusse Siraki Tarkusse raamat“ Tallinna Lindworsi jr. trükitud 1837, 122 lhk. on tema ainus raamat Eesti keeli, ja ei ole mina rohkem tema sulest raamatuid lugenud. Eesti kirjanduses on ta aga ta sellega
