321
mendusel on nad Soome sõnad: „mänty, olki, varsi, näppy.“ Aga siin eksib Masing, et ta pehmenduse märki ei pannud päris umbhääliku kohta (wõi alla ehk pääle), nagu seda sest asjast esimesel korral kõneledes tegi (Ehstn. Originalblätter lhk. 51), waid pani selle eelkäiwa täishääliku alla, pea niisamati nagu Greeka keeles iota subscriptum. Sest kahtlemata on pehmendus enam umbhäälikus kui täishäälikus, nagu näit. rootslased umbhääliku järele j liidawad ja nii saawad toimetada Prantsuse keelest laenatud sõnade pehmendust, nagu on sõnades: familj, kanalj, Prantsuse keeles: famille, canaille. Eel olewas näituses oleme meiegi pehmendus-märgi (^) pannud täishääliku kohta, aga üksnes sellel põhjusel, et kartsime trükikojas ei mitte neid sääraseid märkisid leida, mida selle õigele kohale oleks wõinud näidata. Aga ehk selle märgi kombekswõtmine küll ka hää parandus keele kirjutamises oli, suur hulk lugejaid ei ole sedagi wõtnud pruukida, ja nüüd ei näe seda enam (mujal) muudes kirjades kui keeleõpilistes, ei ka kõigis neisgi.
„Parem õnn oli Masingi kolmandal uuel kirjamärgil õ. Eesti keeles leidub nimelt iseäraline hästi kurgu päral üteldaw häälik, mis o-ga sugulane on ja i-ga ühendatud nõnda kuuldub aewa kui Wene keele ы, nii kui näit. mõisa (Soome keeles: moisio) — häälestatakse niisamati ja tähendab sedasama kui Wene keeles мыза. Enne Masingit oli seda häälikut kirjas märgitud kord oe ja kord oö, aga wiimati paigutas tema selle kindlaks märgiks õ, ja seda parandust ei ole nüüdsedgi kirjutajad põlanud. Ainult Ahrens ütleb enese keeleõpetuses, seda ei tarwitatawat, mis paremini kui muu tunnistab, kui osaw keeleuurija ta on.
„Need parandused ühes muude keeleõpiliste kirjawiisisse puutuwate uuendustega pani ta teaduslikult ette kirjakestes: „Ehstnische Originalblätter“ (selle mälestustes) ja „Vorschläge zur Verbesserung der ehstnischen Schrift, Dorpat 1820,“ aga weel enam ja laiemini kirjas: „Beitrag zur Ehstnischen Orthographie, Dorpat 1824.“ Tarwitades esitas ta neid parandusi kõigis enese kir-
