309
olnud wilunud. Lugemise tabelite seletuseks ja koolmeistrite juhatuseks andis ta mõnda hääd nõuu oma järgmises wäikses kirjas: „Õppetus kuida neid luggemise lehti kassuga prukida.“ Weel rõõmsam sõnum eestiduse sõpradele oli tema sellel aastal alustatud „Maarahwa Näddala-leht.“ Eesti keeles ei olnud sest saadik muid ajalehti wäljatulnud kui aastal 1806 Oldekop’i ja Roth’i toimetatud „Tarto-maa rahwa Näddali Leht,“ kes siisgi suri juba selsamal aastal, kui 41 nummert oli wäljaantud. Masingi nädalilehte tuli 52 nummert aastas, iga nummer poole poogna suurune 8°, ühte kokku neli aastakäiku, nimelt a. 1821, 1822, 1823 ja 1825. Miks leht a. 1824 wälja ei tulnud, ei tea meie, aga wist suuresti ei eksi me, kui wäliseid mõjusid selle põhjuseks ütleme olnud olewat. —
„Selle nädalilehe sõnumite sisu on peaaegu üheline kui Beckeri samal ajal toimetatud „Turu Wiikkosanomitas,“ mida (Soome lehte) Masing ka tundis ja mida ka teisel kohal niisamati kui selsamal aastal alustatud Läti rahwa lehte oma lehe kõrwal õnneliseks kiidab selle pärast, et neil niipalju kui tarwis lugejaid on, keda ta enesel mitte ei ütle olewat. Kodumaa sündused, tähtsamad juhtumised ja leiud wäljamaadel, looduse imede seletused, Eesti kirjanduse paremad tööd ja töömehed, säärased on Masingi „Näddala-lehe“ ained (sisu). Wagasema sisu (ainete) seas annab ta wahel ka mõistatusi, lauluriismeid ja muud „naljakat juttu;“ et wahel keel täis rikkust ja õnnistunud lauseid kubiseb, siis loeb seda lehte weel nüüdgi hääl meelel igaüks, ja keeleuurijale on sellest peaaegu säärane hallikas, millest mööda minna ei wõi („ammuntamatoin“). Pärast lehe lõpmist aastal 1825 ei ole Eesti keelel muud sõnumilehte enam tulnud, kui see juba enne ka asutatud „Tallorahwa kulutaja,“ mida walitsuse poolest Riiast toimetatakse — nummer wõi kaks igal kuul, ja milles muud midagi ei leita kui seadlusi ja kohtute kuulutusi. Wälised põhjused on takistanud muud rahwa nädali-lehte wälja-anda.
„Pääle oma nädali-lehe toimetas ta a. 1823 trükist rehken-
