304
linne keele lauluraamatu üle, X. 65—71. Kirjad põllumeestele (on Eesti keeli kirjutatud.) XI, 97—109. Eestikeele uurimise üle XII. 33—47. Impromptu, XII, 151. Tähendused, kuda Eesti keeli jutluse kawasid tuleks teha, XIII, 133 kunni 168. 18 tähendust Eesti keele kohta (Masingi kirjadest) XV, 42—61. Üks Eesti keeli kontraht, XV, 149—166. Üks Eesti katekismus (pooleli), XVI, 131 kunni 149. Rewisjoni seadus 9-mast Webruarist 1826, Eesti keeli ümber pandud, XVIII, 131—152 j. n. e.
25. Tartu kalendrite lisa. Tartus 1819, 49 lehekülge.
26. Üle selle kogus ta haiguste ja rohtude Eesti keele nimesid ja pani Saksa keelde ümber.
27. 1819-nest aastast saadik pani Masing kõik awalikud kuulutused, mis kohtute poolest rahwale saadeti, ümber, nagu neid weel „Tallurahwa kulutaja“ seest küllalt leida on.
28. Aastal 1817 kuulutas ta awaliku kirjaga (1 lehekülge), et ta Maarahwa nädala lehte wälja tahta anda.
29. Predigt am Säcularseste der Augsburgschen Confession. Tartus 1830, 28 lehekülge.
30. Mõned tema trükkimata kirjadest — nagu kirjad, mis ta oma sõbra J. H. Rosenplänter’ile kirjutanud, on Tartu Õpetatud Eesti Seltsi raamatukogus ülewal.“
Wäga tähelepanemise wäärt on see, mis prof. Dr. Ahlqvist oma „Eesti kirjanduse ajaloos,“ ajakirjas „Suomi“ aastast 1855, Masingist ütleb. Ahlqvist’il oli teraw tähelepanemise waim rahwa kirjanduse kohta, ja tema otsused on selle pärast ka iseäranis asjalikud. Ahlqvist kirjutab: „Ehk küll endised kirjutajad… oma wiisi wahwasti Eesti kirjandust edendasiwad, nii hästi Eesti keele tundmist kui ka kirjawara, kirjutasiwad nad seda keelt siisgi weel wanal piibli-tõlgist ja Hornung’ist päritud kirjawiisil, ja kui keegi neist, nagu näituseks Knüpffer tähele pani, et kirjakeel weel hästi mitmekesisem jutukeelest on, ei usaldanud nad korra pruuki tulnud ja rahwa meelde juurdunud kirjakombet hakata mahajätma ega päri-põhjalikusti muutma. See töö oli Masingi
