300
Siin leidis ta sõpru, nagu ta neid Saksamaal suurekooli pääl leidnud, siin käisiwad tema kirjad pärast säält lahkumist sagedasti sõpru rõõmustamas ning elustamas, — siin oli see koht, kus Masing oma esimest, hella armastust maitsis: raeherra Ehlertzi tütre Tartust leidis ta enesele truuks abikaasaks ning eluehteks; 5 tütart ja 5 poega ülendasiwad nende õnne.
„Aga — ometi oli ka siin see koht, kus Masing rohkesti Jumala witsa maitsis:
Kuus last suriwad tal ühel aastal ära, mure ning südame härmatus pani laste ema haigewoodisse 7-meks aastaks — ning surm päästis hella kannataja; warsti pärast seda läks Masingi oma ema igawesele isamaale, — niisama tema isa, kes karu-jahi pääl nõnda kangesti põrganud oli, et ta meelest nõdraks jäi. Pääle selle põles Masingi elumaja ära, ja kõik ta rahawaranduse, mis ta enesele korjanud, riisus temalt üks Tallinna kaupmees, kes pankrotti jäi. See oli kõik raske küll, aga Masing oli ka mees, kes Jumala kartuses kanda jõudis, mis Isa wits pääle pani.
„Kaks korda oma elu-aja sees oli ta surma hädaga wõitlemas: Üks kord hullu koera hambis ning teist korda, kui ta nelja hobuse wankri alla jäi, misläbi ta mitu aega haigusega pidi wõitlema.
„Sel ajal (1812), kus sõda möllamas, oliwad ka kõik teised hädad olemas. Kaabakad warastasiwad kõik ta wilja ära. Tallinna-maal oliwad wale-raha tegijad rahwast petmas; mehisel wiisil juhatas Masing neid aga teenitud palgale. Igal pool teatud ja tuntud wargate päämees läks nii häbemataks, et päisel päewal keegi enam julge ei jaksanud olla.
„Mõisadest ja taludest riisuti, mis näppu puutus, õllewaadid ja wiinaankrud lasti tühjaks, aitu lõhuti; kahju tehti otsata: rahwas ja maa ägas. Masingi palwe ja hoolekandmise läbi muretseti asjaloo paranemise eest, — wargad aga lubasiwad Masingile selle tänupalgaks maja pää päält ära põletada. Kõigi nende rängastuste uhu sees jõudis Masing weel nalja teha ja
