292
pääle juhtida. Winkler oli Jüri kirikuõpetaja Tallinna ligidal. Selles ametis wõttis tema Eesti kirjandusest elawalt osa ja edendas teda hoolega. Ta kirjutas mitmed waimulikud raamatud, mis osalt ülemal juba nimetatud. Selle juures oli ta hoolikas kaastööline Rosenplänterile, kelle ajakirjale „Beiträge“ ta hulga kirjatööd ära trükkida saatis. Nimelt on ta mõndagi tuumakat mõtet Eesti keele grammatika seletuse kohta kirjutanud. Ka oli ta omal ajal osaw luuletaja, kes nii hästi waimulikka kui ilmalikka salmisid loi, ja kui ta mitte paremini riimiga ja lappsõnadega ümber ei käinud, kui ta käis, ei olnud see mitte tema waid enam aja süü, sest siis ei mõistetud Eesti keeli luuletusi paremini sünnitada. Luuletamise põhjusseadused ei olnud weel küllalt selgesti ära tuntud. Kõige tähtsam luuletöö on küll Winkleri poolest see, et ta Gellerti walmid Eesti keelde ümber pani.
Saksa luuletaja Chr. Gellerti walmid ehk mõistujutud salmikute näol oliwad igal pool Saksamaal ja ka mujal ning meilgi 18. aastasajal suurt mõju teinud, ja Preisi kuningas Fritzgi oli neid hää meelega lugenud. Ei see olnud siis ime, kui neid muudesse keeltesse pandi. Winkler pani kaunis osakese nendest ka Eesti keelde ja lisas mõne teise Saksa luuletaja, nagu Bürger’i „Laul tublist mehest“ („Lied vom braven Mann“) ja teistelt mõnda luulet juurde. Need laulud ilmusiwad esiti Rosenplänteri „Beiträge“ VI. wihus 1816 ja pärast ka isetrükis ning leidsiwad palju lugejaid ja sõpru. Meie paneme neist siin kolm esimest pala lugejate ette:
Haige ja tema õpetaja.
Üks waene hall mees oli wiimses surma hädas
Ja magas õlgede pääl üksi tühjas majas;
Üks kirwes aga nähti laua pääl ta sängi ees.
„Oh,“ ütles tema õpetaja, „ole wahwas mees!
„Nüüd saab ju wangikoda pea lahti tehtud,
„Kus oled kibedat ja aewa waewa näinud.“
„Ei,“ kostis wana mees, „suurt waewa ma ei ole näin’d,
