Mine sisu juurde

Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/290

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

282


Pruudi ja peiu laul.

Ole terwe, ma tänan, auu hoidamast!
Täide kaswu kaswamast!
Paisumast parajaks rammule!
Et hoidsid auu sa hüwasti,
Et kaitsid kaswu sa kaunisti.
Kessee pidas pika hoole,
Kandis kangeda mureda?
Sul on ilus herrakene,
Kulda-krooni prouakene,
See aga pidas pika hoole,
Kandis kangeda mureda!
Pääd ei saanud pää alla,
Jalgu ei wilju woodie.
See oli istunud emaksa,
See oli astunud audujaks.


Kui pruudile tanu päha pandakse.

Põlwe, põlwe, põlwekene,
Elu hella lehekene,
Kui koduna kaswades,
Elades eide tütrena,
Auduja abimehena,
Tooja käsku-jalgadena,
Katsub kurjada linada,
Õelate õtsenkuda,
Mida pead pääs pidama,
Ihus kallis kandemaie.
Pese (hästi) weele weelgi,
Kurikat löö kuuendale,
Pane seepi seitsemesti,
Käed kallid kaheksasti,
Sõrmed ühed üheksasti,
Wesi külma kümmenesti,
Siisgi seisaneb sinine,
Päälaelta lapiline,
Otsast õle-karwaline.


Kui wõid löödakse.

Kokku, kokku, koorekene!
Taewast tulgu,
Kir’ku mingu
Mööda mända
Müta, mäta!
Laua pääle latakaida,
Leiwa pääle liistakaida!
Kokku, kokku, koorekene!

Kolm laulu Türilt. Sisse saatnud mademoiselle E. Offe. (Ära trükitud „Beiträge“ III. 1814, lhk. 106):


Waene lõikaja tüdruk.

Lõigake, õed tõsised!
Ma tulen nurme lõikamaie,
Küll ma laamin laia wälja,
Küll ma põimin pika põllu,
Mina waene ostet’ orja
Ostet’ orja, päästet’ päewa,
Kinni kihlatud sulane.
Ikka pean mina minema,