Mine sisu juurde

Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/287

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

279

on teda pahasti kaswatanud! Enam kui ühest poolest tungib tunnistus keelele: Mungad, kes Läänemere äärde tuliwad, et olnud mitte isad… Kahjatseda on, et üleüldisel kombel ka pärast nii wähe selle keele kasuks on tehtud. Tänamata oleks mõne tubli mehe, nagu näituseks auu wäärt Hupel’i, auu salata, kes südamest soowisiwad Eesti keelt raamatukeeleks tõsta, s. o. teda kõigis jagudes harida ja rikastada. Ei leidnud seda toetust, mis oleks pidanud leidma. Üksik pidi lootma, et kõigi nende töö toetust leiab, kes ühe tubli rahwa kõrgema harimise pärast kõige Eesti õpetatud ilma kaastööd wõisiwad tungiwalt nõuda… Auu wäärt on õpetatud töö hommikumaa keeltega, püha kirja seletusega, kombeõpetusega, usupõhjustega jne. meie kogudes, nagu üks meie keeleteadlane ütleb: „roostet, mis tekkis, ära ajada,“ aga (ja see on tähtjas) üks rahwas, kelle seatud isad, juhatajad ja õpetajad me oleme ja seks priitahtlikult saime, wõib õigusega nõuda, et ühte osa waimujõudu ainsale abinõuule pühendame, mille läbi ta sellest suruwast tundmusest lahti saab häbipunal iseenese ja — meie pääle waadata. — Kas see siis põhjendatud ei ole, et see rahwas kõrgemal seisaks, kui (siin ei räägi ma, nagu igaüks wõib märgata, mitte üksi jutlustajatest) temale seks tarwilised abinõuud kätte oleks antud? Kas ei ole juba eestlased igas õpeasjas kõrgele jõudnud? — Ma tundsin ühte wäga tublid meest sellest rahwast, ja see mees oli würstlik ihuarst ning oli oma würsti ja iga teise haritud mehe ja õpetlase lugupidamist wäga ära teeninud ja saanud. Tema oli enesele Saksa nime wõtnud. Ma tundsin eestlast, kes maalija oli. See wõib wähe tähendada. Aga tema oli tõsine wõidlane (kunstnik) ja ta oli enesele — Italia nime wõtnud, et halwakspidaw kõne teda eestlaseks ei peaks. Kas ei tunta weel häbipuna, millest ma enne kõnelesin? — Kust see ometi tuleb, et eestlane, niipea kui ta sakslaseks tõuseb (tõsine sõna selles imelikus olekus), nii wäga oma Eesti kännust häbeneb? — Wist, kui ka mitte aina, selle pärast, et ta, nii kaua kui ta oma keele juurde jääb, oma tundmistes nii wae-